Nende haruldaste liikide säilimise esmatingimuseks on jäätmejaama lähedusse jääva niidu niitmine kord aastas ja ka niidetu koristamine. Heinamaa võsastumisel kaovad ka kaitsealused liigid.
Augusti algul Jõgeva linnavalitsuses toimunud arutelust võtsid osa detailplaneeringu koostaja Kalle Pint, linnavalitsuse arhitekt Anne Örd, linnavara juhataja Heino Puide, abilinnapea Aare Olgo, Jõgevamaa Keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Mariliis Märtson ja looduskaitse spetsialist Toomas Hirse ning keskkonnaekspert Vello Keppart jt.
Jõgeva linna veepuhastusseadmete lähedusse rajatava jäätmejaama detailplaneeringut tutvustas projektijuht Kalle Pint.
Jäätmejaam valmib kolmes etapis
Jäätmejaama territoorium planeeriti nii, et seda on võimalik kolmes etapis rajada. Nii tuleb Piiri tänava pikenduse äärde jäävale alale jäätmete vastuvõtukoht. Sinna saavad nii inimesed kui ka asutused ümbruskonna valdadest ja linnast tuua sorditud jäätmeid ja panna neid vastavatesse konteineritesse.
Järgmisele alale saab vajadusel ehitada angaarid jäätmete, näiteks paberi, plasti ja klaasi täiendavaks sortimiseks.
Kolmas osa jääb Toominga ja Lepiku tänavate ristumise lähedusse ning on mõeldud inertsete ehitusjäätmete vastuvõtuks.
Pool territooriumist on kaetud lepikuga, mis raiutakse maha, plats tasandatakse. “Rajatavate asfaltplatside ja teede alused tuleks kuivendada, et vältida teede vajumist ja külmakerkeid,” rääkis Kalle Pint.
Rajatavasse jäätmejaama pole olmehooneid plaanis ehitada, sest vajadusel saab kasutada olemasolevaid reoveepuhastusjaama ruume.
Krunti hakatakse elektriga varustama Toominga tänava ääres asuva alajaama kaudu. Läheduses on gaasitrass, kuhu on ette nähtud välja ehitada gaasiregulaatorkapp.
Planeeringu järgi ehitatakse veel välja jäätmejaama ümbritsevate tänavate kommunikatsioonid, juurdepääsuteed ja kõrghaljastus.
Haruldased liigid peavad säilima
Jõgeva linnavalitsuse arhitekt Anne Örd teatas, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus on tulnud kaks ettepanekut, kus viidati haruldaste liikide säilitamise vajadusele. Täpse olukorra väljaselgitamiseks tellis Jõgeva linnavalitsus vastava uurimuse keskkonnaeksperdilt Vello Keppartilt, kes uuris planeeringu ala 8 -10. juulini nii päeval kui öösel.
Haruldase orhidee kahkjaspunase sõrmkäpa kasvuala jääb suletud prügila ja veepuhastusjaama vahelisele niidule. Osa sõrmkäpa kasvukohast on jäänud prügila katmisega pinnase alla.
“Sõrmkäpa kasvukoha säilimiseks on väga oluline, et jäätmejaama rajamisega säiliks olemasolev niiskusreziim.
“Sõrmkäpa kasvuala ja ka kuivema aruniidu võiks võtta liikide püsielupaigana kaitse alla. Jõgeva linn koos loodusesõpradega saaksid antud niitu hooldada, et kaitsealustel liikidel säilitada soodne looduskaitseline seisund, nagu seda nõuab loodusdirektiiv,” lisas Vello Keppart.
Teisi haruldasi taimeliike Vello Keppart sealt ei leidnud. Kavandatava jäätmejaama alal ei leitud kaitsealuseid taimeliike, küll aga mitmeid kaitsealuseid kolmanda kategooria loomaliike: suur-kuldtiib, harilik kärnkonn, rohukonn, aed-, põld-, talu-, maa-, ristiku- ja niidukimalane.
Suur-kuldtiiva tiibade siruulatus on kuni 27 mm ja ta lendleb soistel niitudel juunis-juulis. Aruniidul lendles nii ema- kui isaliblikaid. Röövikute toidutaimedeks on märgadel kasvukohtadel kasvavad oblikad, eriti jõgioblikas, mida väheste taimedena antud niidul kasvab. Isaliblikate tiibade ülapool on leekivpunane, tagatiiva alakülg helesinine. Suur-kuldtiib kuulub Euroopa Liidu loodusdirektiivi liigina teise ja neljandasse lisasse, st nende liikide kaitseks tuleb luua loodushoiualad ja nad vajavad Euroopas ranget kaitset.
Sõrmkäppade, suur-kuldtiiva ja konnade kaitseks tulebki säilitada tulevase jäätmejaama ja suletud prügila vahel asuva niidu niiske veereziim. Niita tuleks suve lõpus ja hein koristada, samuti raiuda maha paju- ja lepavõsa, et hoida liigirikast nurme metsastumise eest.
Jäätmejaama projektile lubas Kalle Pint teha looduskaitset tagavad muudatused. Detailplaneeringu kaudu tehakse ettepanek Jõgeva linna üldplaneeringu muutmiseks, mille peab kinnitama maavanem: nimelt loobutakse Piiri tänava pikendusest Toominga tänavani koos vastavate kommunikatsioonidega, sest see hävitaks täiesti kaitstavate liikide leiukohad Jõgeva linnas.
RAIVO SIHVER
