Rajaleidja keskuste karjäärispetsialistid aitavad kooli sisseastujatel või uuele töökohale kandideerijatel end selleks ette valmistada, korraldades simulatsioone, kus luuakse sisseastumikatsete intervjuule võimalikult sarnane olukord.
Kui varem oli elulookirjeldus ja motivatsioonikiri vajalik vaid uuele töökohale kandideerides, siis nüüd on neid küsima hakatud juba kutsekooli ja gümnaasiumi astujatelt. Samuti on sagenenud koolidesse vastu võtmisel intervjuud, kus õpilane peab end tutvustama ning rääkima, miks ta just selles koolis soovib õppida.
Paljud põhikooli lõpuklassiõpilased ei teagi, mida CVsse kirjutada või mida peaks sisaldama motivatsioonikiri. Siinkohal tulevadki appi Rajaleidja keskused koos oma karjäärispetsialistidega, kes aitavad õpilastel elulugusid ning motivatsioonikirju koostada.
Et olla valmis ka sisseastumisel peetavaks vestluseks, on Jõgevamaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid juba terve märtsikuu jooksul, mil Rajaleidjatel on karjäärikuu, viinud Jõgevamaal läbi üle viiekümne simulatsiooni, kus keskuse karjääriinfospetsialist Anneli Peterson ja karjäärinõustaja Hele Kull kehastuvad vastuvõtukomisjoni liikmeteks. Igale soovijale korraldatakse vastavalt tema kooli- ja erialavalikule kuni 15 minuti pikkune näidisintervjuu, millele järgneb arutelu.
Rajaleidja keskuse karjääriinfospetsialist Anneli Peterson nentis, et paljud õpilased, kes võivad olla oma saavutustelt väga tublid, ei oska seda vestlusel välja tuua. Ta tõi näiteks, et mõni kuldmedaliga kooli lõpetav õpilane, kel on lehekülgede pikkune nimekiri edukalt läbitud olümpiaadidest, ei oska intervjuul oma tugevaid külgi välja tuua. “Me aitame noorel õppida end paremini väljendama ning tuua välja tema tugevad küljed,” märkis Peterson. Ta lisas, et pärast simulatsiooni küsitakse õpilaselt tagasisidet, milliseid emotsioone see temas esile kutsus. Vajadusel saab õpilane intervjuu uuesti läbi teha.
Poisid ei oska end “müüa”
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis viidi sel kuul simulatsioonid läbi 9. ja 12. klasside õpilastele. Osavõtt oli vabatahtlik, seepärast loobusid mõned üksikud õppurid sellest võimalusest, kuid enamik sai neist osa. Näidiskomisjoni kuulus lisaks Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistidele ka Palamuse gümnaasiumi õppealajuhataja Tiina Luige, kes tunnistas, et selline ettevõtmine tuli õpilastele kindlasti kasuks.
Eriti kidakeelsed olevat vestlusel olnud 9. klasside poisid. “Tundus, et nad ei oska end kuidagi kiita,” märkis Palamuse gümnaasiumi õppealajuhataja, kes lisas, et paljud õpilased kasutasid vestlusel rohkesti stampväljendeid ja rääkisid n-ö tühja teksti, mis nende kohta olulist infot ei andnud. Vestluse lõpus sai iga õpilane sellest ka vahetu tagasiside ja näpunäiteid, mida parandada või vältida. “Mõnel polnud keelekasutus just kõige korrektsem, mõni, kes õppis neljadele-viitele, sõnas, et tal läheb koolis “enam-vähem”. Enesekindlust oli õpilastel vähevõitu,” nentis Tiina Luige.
Veel rääkis ta, et selline vestluse simulatsioon on vägagi vajalik just põhikoolilõpetajatele, sest näiteks nende koolis on gümnaasiumi õppekavas juba karjääriõpe, kus just selliste teemadega tegeldakse. “Gümnaasiumilõpetajatel oli vestlus põhjalikumalt ette valmistatud ning tänu karjääriõppele nad juba teadsid, millest rääkida,” lisas Luige.
Ühelt vestluselt kasu pojale ja emale
Jõgevamaa ühe põhikooli 9. klassi õpilasel Marekil soovitasid tema õpetajad Rajaleidja näidisintervjuu läbi teha. Intervjuu simulatsiooni juures viibis ka Mareki ema Niina, kel jäi sellest ettevõtmisest väga hea mulje. “Me ei teadnud algul üldse, mida seal intervjuul rääkima peab. Nüüd poeg teab, kuidas endast rääkida, kuidas oma oskusi vestlusel välja tuua ja kuidas end koolile pakkuda,” kinnitas Niina.
Ta sõnas, et kuigi Marekil on selge siht silme ees, mida ta pärast põhikooli lõppu teha tahab, on ta endast rääkides pigem tagasihoidlik. “Ta ei oska ennast kiita ja julgust peaks rohkem olema,” sõnas ema ning kinnitas, et pärast Rajaleidja keskuse poolt läbi viidud intervjuud on noormees palju enesekindlam. “Oleme kodus veel mõned korrad omavahel seda vestlust harjutanud,” ütles Mareki ema, kes on kindel, et poeg pääseb sügisel soovitud erialale õppima.
Niina soovitab kõigile, kel plaanis uude kooli õppima minna, enne Rajaleidja näidisintervjuu läbi teha. “Paljud ei teagi keskusest ja võimalustest, mina ka ei teadnud,” märkis ta, lisades, et talle endalegi oli Marekiga läbi tehtud intervjuust palju kasu. “Mind koondati eelmisel aastal ning hetkel olen töötu. Sain seda intervjuud jälgides palju infot, mida tulevastel töövestlustel rääkida,” sõnas Niina.
EILI ARULA
