Raja kultuurimajas leidis septembri kolmandal laupäeval aset rahvuskultuuride festival “Millest algab kodumaa?”. Festival tõi värskelt renoveeritud hoonesse kokku nii palju esinejaid ja pealtvaatajaid, et kõik ei mahtunud saalis istumagi.
Raja festivalil kohtusid, piltlikult öeldes, eesti, vene, ukraina ja soome kultuur. Kõige kaugemad külalised, Perho segakoori lauljad tulid kohale Soomest. Kõnealust koori juhatab Jõgeva muusikakooli vilistlane Külli Rohioja-Haapasalo. Ülejäänud multikultuurne esinejaskond oli pärit Eestist: Jõgevalt, Pajusist, Mustveest, Rajalt, Kasepäält, Alajõelt, Lohusuust, Roosna-Allikult, Rakverest ja Kundast. Rakverest saabus näiteks sealse ukrainlaste ühingu esindus, Kundast slaavi kultuuriseltsi Läte suurepärased tantsijad, Kallastelt ansambel Krasnogorotška jne.
Festivali alustati ühislauluga “Tšarotška”, mille esitasid Raja naisansambel Rainka ja Jõgeva naisansambel Nostalgia. Kaasa lõid ka Alajõe ja Lohusuu tantsijad, kes laulust lähtuva liikumise kohapeal välja mõtlesid. Festivali esimene osa lõpetati eestikeelse ühislauluga “Kas tunned maad?”. Tänu sellele, et sõnad kuvati ekraanile, said kõik kaasa laulda.
Festivali teises osas tegutsesid töötoad. Neis mängiti seltskonda keele abita ühendavaid mänge ning õpiti rahvalaule ja –tantse. Kaugemalt tulijad töötubadesse paraku jääda ei saanud, sest pidid tagasiteele asuma.
Rahvuskultuuride festivali korraldamise mõte tuli mulle möödunud sügisel, kui osalesin Tallinna ülikooli juures toimunud seminaril “Mitteformaalne õpe multikultuurses keskkonnas” ja puutusin seal kokku mitme Eesti vähemusrahvuse esindajatega. Mõistsin, et rahvusvaheline rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra ning eri rahvuste kultuuriühendused Tallinnas, Ida-Virumaal ja mujal teevad tõhusat organisatsioonilist ja harivat tööd, ainult et meie siin ei tea sellest kuigi palju. Festivali eesmärgiks oligi seda lünka meie teadmistes täita.
Festivali deviisiks sai “Millest algab kodumaa?”. Igal rahvusel algab kodumaa ju keelest ja rahvalaulust, mis hoiab meie sidet esivanematega, hoolimata sellest, millises riigis me elme ja millist rahvustevahelise suhtlemise keelt iga päev tarvitame.
Festivali tulid appi korraldama Kasepää rahvamaja endine juhataja Terje Paalits ja Kasepää naisansambli juhendaja Diana Hints, kellega olime koos valmistanud ette ka kahe aasta tagust vaimuliku laulu festivali Mustvees. Et seekord oli tegemist natuke suurema mastaabiga sündmusega, oli vaja lisajõude. Toimkonnaga liitusid veel Tatjana Ševtšenko, Õnnela Väits, Valentina Jazõkova ja Aleksandra Tšurkina. Igal oli oma ülesanne. Terjel oli see eriti tähtis: tema peale jäi projektiraha taotlemine kultuurkapitalilt. Rahaliselt ja muul viisil toetasid festivali ka Kasepää vald eesotsas vallavanem Jüri Vooderiga, Jõgeva linna- ja maavalitsus, Aivar Kokk ja Vahur Kukk.
Festivalile jagus nii esinejaid kui ka pealtvaatajaid. Viimastel oli võimalik Jõgevalt eribussiga kohale sõita. Ei mäletagi, et mõnel Raja rahvamaja üritusel viimasel ajal nii palju rahvast oleks olnud. Küllap oli sellist sündmust siis vaja.
VALENTINA ROHIOJA, Raja kultuurimaja naisansambli Rainka juhendaja
