Rail Balticu trass läbi Pärnumaa on tekitanud palju probleeme nii maaomanike vastuseisu, trassivaliku kui rahastuse tõttu. Veel pole hilja otsustada Tartu alternatiivi kasuks. Rail Baltic ei peaks olema üksnes transiitraudtee, mis otsejoones Eestist läbi põrutab, vaid eelkõige laiendama eestlaste liikumisvõimalusi ja arendama majandust.
Viimasel ajal räägitakse justkui kindlas kõneviisis, et Rail Balticut hakatakse rajama läbi Pärnu, aga riigikogus, rääkimata ühiskonnast, pole see plaan sugugi 100 protsenti heakskiitu saanud. Oleme täiesti ära unustanud Tartu, mis on tõsiseltvõetav alternatiiv, eeskätt siis, kui tahame, et kogu Eesti raudteest võidaks.
Rail Balticu ehitus Tartu kaudu aitaks nüüdisajastada kogu Eesti ühistranspordisüsteemi. Sellele trassile jääks ka Pärnust oluliselt rohkem inimesi. Kui me täna muretseme, et Tallinn ja Harjumaa kasvab ning Lõuna-Eesti tühjeneb inimestest, siis tihti on põhjus selles, et meil puuduvad kiired riigisisesed ühendused. Paljud inimesed tahaksid endiselt elada maal, nautida Eesti rahu ja vaikust, mitte kolida kõrghoonete vahele Tallinna, mis on paljuski kujunenud olukorra tõttu sundvalik.
Raudteevõrku arendades saaksime maapiirkondade arengule oluliselt kaasa aidata. Investorid paigutavad raha täna pigem Tallinna piirkonda, kuna ühendus ülejäänud Eestiga on väga kehv. Jah, oleme otsustanud küll ehitada kahe suure linna vahele nelja realise kiirtee, aga võrreldes kiire rongiühendusega on see selgelt kehvem valik.
Me ei saa Tartut Tallinnale ruumiliselt lähemale tuua ‒ 190 kilomeetrit jääb alatiseks nende kahe linna vahele ‒ aga ehitades korraliku kiirraudtee, nii nagu Euroopas tavaks, saaksime tuua Tartu Tallinnale ajaliselt 2/3 võrra lähemale. Rail Balticu trassi rajamine läbi Tartu annaks meile selleks suurepärase võimaluse.
Raudtee aitab maapiirkondade arengule kaasa
Tegelikult ei tasuks rääkida ainult Tartu ja Tallinna kiiremast ühendamisest, vaid terve Eesti raudteevõrgu väljaarendamisest. Kiirrongid peatuvad trassidel suuremates asulates, aga et ka vahepealsete peatuste inimesed kiirrongile saaksid, peaksid rööbasbussid vedama inimesed suurematesse peatustesse ette. Selle jaoks Porgandid tegelikult Eestisse toodigi. Need on erinevate vagunite arvuga ja sobiks selleks ülesandeks hästi. Samuti saaksid inimesed rööbasbussidega väiksematest küladest näiteks Jõgevale tööle, mitte ainult kiirrongile.
Kümme aastat tagasi võeti riigis suund sellele, et raudtee võiks olla ühendatud kogu ühistranspordivõrguga. Paraku pole see plaan realiseerunud. Raudteejaamade juurde ehitatakse parklaid ja võimalusi sinna jalgrattaid jätta, kuid tegelikult on see poolik lahendus. Ühistransport peaks olema märksa rohkem raudteevõrguga lõimunud. Bussid peaksid inimesi viima raudteejaamadesse ja rongid liikuma kiiresti suuremate linnade vahel.
Siit edasi mõelda ka veel innovaatilisemalt. Riik on viimastel aastatel investeerinud ja arendanud elektriautode võrku. Perroonide juures võiks tulevikureisijaid oodata elektriautod, mida saaks odavalt rentida. Kui inimestel oleks võimalus osta rongipilet, millega koos saaks rentida auto, siis võiks see olla täitsa mõistlik ja mugav lahendus.
Ühendus Euroopaga
Kui Rail Baltic läbiks Pärnu asemel Tartut, ei halveneks mingil moel ühendust Euroopaga. Koos Rail Balticuga tuleb Tallinnas valmis ehitada Ülemiste transpordikeskus, kus oleks nii bussid, trammid, lennujaam kui raudteejaam ühendatud. Samuti kiire trammiühendus kesklinna ja sadamaga. Kui inimene astub ühest transpordivahendist välja, siis oleks tal võimalik paari sammuga teisele astuda, mis kiirendaks oluliselt reisimist. Samuti võiks Ülemiste transpordisõlme lähedusse ehitada korraliku konverentsikeskuse, mis annaks suurema tõuke võimalusele, et Tallinn võiks kujuneda Euroopa konverentsikeskuseks.
Koos kiire raudteeühendusega tuleks mõelda ka Tallinn-Helsinki tunnelile, mis täiendaks üksteist. Paljudele tundub tunneli ehitamine utoopiline, aga usun, et see on tehtav. Tallinn-Helsinki tunneli maksumus on ligi 12 miljardit. Majandus kasvab ja kui tahame, et see kasv suureneks, siis peame tunneli ära tegema. Soome majandus on täna neli korda kõrgemal tasemel kui Eesti oma. Tunneli ehitamisega see vahe kindlasti väheneks ja Tallinn-Helsingi kaksiklinn oleks ka Euroopa mastaabis oluline keskus.
AIVAR KOKK, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
