Paar päeva tagasi avalikustati Faktum&Ariko küsitluse tulemused üldsuse suhtumise kohta Rail Balticusse. Kuna tellijaks-maksjaks oli RB Rail AS (see on kehand, mis peab RB ellu viima), siis polnud üldises tulemuses kahtlust – rahva enamus toetavat endiselt RB rajamist praegu välja käidud kujul. Sellegipoolest võib küsitlusest välja lugeda üht-teist huvitavat.
Kõigepealt seda, et ainult kolmandik inimestest jälgib RB-ga seotut meedias, Facebookis vaid 10-15 protsenti. Rahvas ei usalda RB asjus peaaegu kedagi. Kõige rohkem, 48 protsenti, usaldatakse majanduseksperte. Samas usaldatakse neid, kel voli otsustada, häbiväärselt vähe: valitsust vaid 19, peaministrit 17, riigikogu 14 protsenti. Imelikul kombel usaldab president Kaljulaidi, kes Eestile olulistes asjades on alati vait, lausa 33 protsenti vastanuist. Ju siis tahab rahvas ikka uskuda head tsaari, kes tuleks, kaitseks ja õnnele viiks.
Rail Baltic nagu Hiina müür
On lausa veidraid tõdemusi. Nimelt arvavat trassi piirkonnas elavate vastanute enamus, et RB elavdab majandust ja parandab infrastruktuuri (sh inimeste liikumisvõimalusi). Nende inimeste elupaik lõigatakse Hiina müüriga pooleks, müüri harjal sõidavad peatumata rongid – ja nemad leiavad, et see teeb nende elu paremaks. Andke andeks, ei usu!
Märgitakse, et inimeste jaoks on oluliseks tõusnud toetuse tingimused, et trass oleks kogu ulatuses kuni Kesk-Euroopani kiire ja et peatustega tekiks huvipakkuv ja selge pilt. Kõige sellega on asjad räbalad.
Rahadega on asi enam kui kahtlane. Kui Euroopa Liit ka kataks 85 protsenti rajatise tänasest prognoositud maksumusest, jääb kogu ülejäänud osa rahva kanda. Eranditult kõik suuremad taristud kallinevad rajamise käigus vähemalt kolmandiku võrra. Ega EU juurde maksma ei hakka. See tähendaks Eestile umbkaudu miljardit (jah, miljardit, mitte miljonit) lisakulu, milleks tuleb võtta täiendav laen ja jätta selle tagasimaksmine tulevaste põlvede igaveseks koormaks.
RB ise ei hakka kunagi midagi tagasi teenima, sest isegi ametlike tasuvusarvutuste järgi, mille aluseks on tugevasti blufitud veomahud, on projekt 0kasumi piiril. Kahjum tuleb samuti meile kaela.
Mingit kiiret ühendust Kesk-Euroopaga ei tule. Uus trassikoridor Pärnuni tuleks 40 protsenti pikem linnulennujoonest ja isegi pikem kui praegune olemasolev trass. Poolal pole RB vastu suuremat huvi ja nii jõuamegi paremal juhul Leedu lõunapiirini.
Jah, vahepealseid peatusi võib teha nii palju, kui heaks arvatakse. Tuleb ainult arvestada, et need peab Eesti ise kinni maksma, ca 10 miljonit igaüks, ja neid saab rajada vaid kuhugi väljapoole asulaid.
Ei usu valimiste võlujõudu
Kõigele lisaks on sõltumatud eksperdid kindlaks teinud, et tasuvusarvutus sisaldab 4,2 miljardit bluffi, seda õhusaaste vähenemise prognoosis. No õhk on tore kaup, seda müües on paljudki rikkaks saanud. Ainult et kui see bluff maha võtta, ei jää RB tasuvusest midagi järele ja kogu äri pole enam üldse kõlbulik Euroopa Liidu rahasid saama. Hirm on suur. Tasuvusarvutuse teostajad keelduvad näitamast, kust nad oma lähteandmed on võtnud. Võimud hoiduvad kramplikult üle kontrollimast, sest siis variseks kogu avantüür kokku.
Projekt on suurepärane – selle ümber ülikõrgepalgalistele askeldajatele. Raha jätkub loopimiseks igale poole. Näiteks pool miljonit antakse PR firmadele. Nende ülesanne on meie endi raha eest meile puru silma ajada. Kohe-kohe saab hakata jagama riigihankeid, mis on klassikaline kilekotitamise valdkond.
Projekt on maale ja rahvale ülikahjulik – siis, kui ehitama hakatakse. Siis, kui tulevad välisfirmad, mis viivad ära suurema osa Euroopa Liidult saadud rahast, kui Eesti uuristatakse kruusaaukudega kärjeks, kui miljonid tonnid hakkavad rasketel autodel meie külateedel vurama ja eriti siis, kui valminud raudteed ei hakka mitte keegi kasutama, aga maksma ja maksma ja maksma me peame – laene, monstrumi valvamis- ja hooldamiskulusid, ülemuste kontoreid ja palka jms.
See kõik on ja oli siililegi selge. Kuidas asjad ikkagi meie kenas riigis nii toimuda saavad? Kes vastutab? Ei keegi, ja sellepärast saavadki. Riigikogus leidus tervelt 63 parteide tagatubadele allunud zombi-hääletajat, kes võtsid vastutamatuse endale ja sellega vabastasid vastutusest kõik suurte eurorahadega manipuleerijad. Näidates ühtlasi, et riigikogu liikme vanne on neile tühi sõnakõlks.
Uued valimised pole kaugel. Ma ei usu e-valimiste nii suurde võlujõudu, mis rahva päriselt mõjuta jätaks. Jätkem meelde need meie ringkonnast valitud rahvaesindajad, kes endale RB poolt hääletades häbimärgi otsaette kõrvetasid ja keda ei tohi enam mitte kunagi mitte kuhugi valida. Need on Urmas Kruuse, Tanel Talve, Maarika Tuus-Laul.
Või visata püss põõsasse ja jääda vait, sest maailma pole võimalik muuta? Sest nagu ütles A. H. Tammsaare juba aastal 1932: “Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.”
JUHAN TELGMAA, murelik kodanik
