Mustvees viis päeva peetud rahvusvaheline päästealane laager kinnitas Mustvee kahe kooli õpilastes seniõpitut, kuid lisaks said lapsed ka palju uusi teadmisi ja oskusi.
Mustvee kahe gümnaasiumi lapsed said koos Poola sõpruslinnast Piszist pärit eakaaslastega noortelaagris päästealaseid teadmisi ja oskusi. Laagri peakorraldajad olid mittetulundusühingu (MTÜ) Mustvee Vabatahtlik Järvepääste juht Kaupo Kaasik ja Mustvee Gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina.
Kaasati õpilasi teistest omavalitsustest
Kummastki Mustvee koolist osales 15 õpilast ning lisaks veel 15 poolakat ja kolm õpetajat. Laagripäevade ajal olid kõik lapsed koos ning ööbisid spordisaalis ja Mustvee Vene Gümnaasiumi käsutuses olevates ruumides kunsti- ja muusikakooli majas. Mustvee koolid teenindavad viit valda, seega osalesid projektis erinevatest Peipsiäärsetest valdadest pärit õpilased. “Meie eesmärgiks oli, et see info jõuaks ka teistesse omavalitsustesse,“ märkis Mustvee Gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina.
Kaupo Kaasik rääkis, et Mustvee lapsed said teadmisi juba enne laagri algust. “Mustvee Gümnaasiumi õpilastele käisin talvel rääkimas, millised ohud varitsevad jääl, kevadel sai mõlemas koolis kõneldud veega seotud esmatähtsatest asjadest. Laager võttis need teadmised kokku,“ lisas Kaasik.
Tema sõnul olid ilmad laagripäevade ajal üsna jahedad ning seetõttu ei õnnestunudki vette minna. “Kõik see, mida nad peaksid teadma esmaabist, pinnaltpäästmisest, sai laagris siiski üle korratud,“ märkis Kaasik.
“Õpetasime lastele sedagi, kuidas teha käepäraste vahenditega nö. käepikendust. Inimene, kes vette läheb, peab olema väga hästi ette valmistatud. Ka kaldalt saab aidata, ja seda me lastele ka õpetasime,“ ütles Kaupo Kaasik. Tema hinnangul on teinekord abi väga väikestest asjadest.
Mustvee Gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul on oluline just ennetav pool. “Elame Peipsi järve ääres, meie lapsed naudivad siin rannamõnusid. Et nad sügisel kõik koolipinki tagasi jõuaksid, selleks oligi mõeldud ennetav projekt,“ lisas koolijuht.
Erinevad teemapäevad
Lisaks vetelpääste alastele oskustele oli lastel võimalik laagris saada ka teadmisi, kuidas käituda tulekahju korral.
Viis laagripäeva olid jaotatud nii, et esimene päev kulus oludega tutvumiseks, teine oli vee päev, kolmas tule päev ning seejärel tuli spordipäev, kus külastati Väike-Maarjas tegutsevat päästekooli. Viimasel päeval lõpetati laager. Iga päeva eest vastutas eraldi inimene, näiteks vee päeva eest Kaupo Kaasik, tule päeva eest Taavi Müürsep, spordipäeva eest ?
Loengud vaheldusid praktiliste õppustega. Projekt võetakse kokku ka spetsiaalse voldikuga.
Õnnetuse ennetamine sõltub sellest, kui teadlik on inimene õnnetuse võimalikkusest, kui hästi ta oskab hinnata olukorda, jääda rahulikuks ja õieti tegutseda. Projekti tulemusena paraneb osalejate teadlikus ennetusalaset tegevusest, õnnetuste ärahoidmisest ja tegevustest, mida probleemide korral ette võtta.
Ennetustööst on kasu
*Projekti tulemusena on peagi Mustvee koolides 300 ennetustegevusest teadlikku noort.
*Lisaks teab 50 Mustvee koolide õpetajat ja koolitöötajat, mida õnnetuse korral ette võtta ja on suutelised ennetusest rääkima ka oma tundides.
*Vähemalt 150s Peipsi-äärses peres ollakse teadlik ennetuse vajalikkusest.
*Valmib 2000 kakskeelset infovoldikut, mis tutvustavad vetelpääste ja tuleõnnetuste ohutusnõudeid ja ennetust.
*Valmib õppefilm: “Parem ennetus, kui õnnetus“, mida saavad kõik projektis osalejad kodudesse ning samuti saab õppefilmi kasutada edasise ennetusõpetuse käigus.
iii
HELVE LAASIK
