24. veebruaril tähistatav rahvuspüha, Eesti Vabariigi aastapäev, langeb tänavu pühapäevale. Tööinspektsioon meenutab, et nendel töötajatel, kes on graafikujärgselt tööl laupäeval, 23. veebruaril, tuleb tööpäeva kolme tunni võrra lühendada.
Aastas on kokku 12 riigipüha ning 2013. aastal võivad kaheksa täiendava puhkepäeva üle rõõmustada need, kes töötavad tavapärasel moel ehk esmaspäevast reedeni.
Lisaks kohustab töölepingu seadus tööandjat kolme tunni võrra lühendama tööpäeva, mis eelneb Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, jõululaupäevale ja uusaastale. Kuigi seaduse tekstist on kadunud sõna “vahetult”, on seadusandja jätkuvalt silmas pidanud riigipühale vahetult eelneva tööpäeva lühendamist. Eks ikka selleks, et tööd varem lõpetades oleks inimesel aega pühadeks valmistuda. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus.
Kuivõrd rahvuspüha langeb seekord pühapäevale, ei lühenda see reedest tööpäeva ega mõjuta veebruarikuu kalendaarsete tööpäevade järgi arvutatavat kuu tööaja normi, milleks on 160 tundi.
Töö ajakava (graafiku) alusel käib tööl tubli kolmandik töötajaskonnast, olles seotud toitlustamise-teenindamise, transpordi, arstiabi osutamise, korrakaitse või mõne muu teenusega, mis elanikkonna huvides peab toimima seitsmel päeval nädalas ja 24 tundi ööpäevas. Kui töötaja graafikujärgne tööpäev langeb laupäevale, 23. veebruarile, tuleb tema tööpäeva lühendada kolme tunni võrra ning kuu tööajanorm on seega 157 tundi.
Paraku aga kõik tööandjad riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva ei lühenda, tuues põhjenduseks elanikkonna teenindamise vajaduse, majandusliku kahju saamise võimaluse, tavapärase tööajakorralduse häirumise vms. Kui tööandja majandustegevus siiski ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb neid kolme töötundi vaadata kui ületundide tegemist, mis saab toimuda ainult poolte kokkuleppel. Koostades kuu tööaja kava, peaks tööandja juba aegsasti töötajaga kokku leppima, kas viimane nõustub pühade-eelsel päeval töötama nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja ei ole sellega nõus, ei ole tööandjal õigust teda selleks sundida. Töötaja keeldumine ei tohi kuidagi halvendada tema olukorda töösuhtes. Kui töötaja aga annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületunnitööks ja hüvitatakse vastavalt seadusele.
Kui kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, lüheneb nende tundide võrra kogu arvestusperioodi töötundide norm. Seadusega ei ole kooskõlas pühade-eelse töövahetuse alguse kolme tunni võrra hilisemale ajale nihutamine või kuu jooksul mõne teise suvalise tööpäeva lühendamine, et neid ületunde tasaarveldada.
Kas tööpäeva tuleb lühendada ka osalise tööajaga töötajatel? Pühade-eelse tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus, mis ei sõltu töötaja töölepingujärgsest töökoormusest, kuid sõltub töötaja tööajakorraldusest, st kas ta peaks pühale vahetult eelneval tööpäeval tööl olema või mitte.
Näiteks tavapäraselt neljatunnise tööpäeva puhul tuleb vahetult pühale eelnevat vahetust ikka kolme tunni võrra lühendada. Kui aga tavaliselt on tööpäev ainult kahetunnine, siis töötaja sel päeval tööle ei tule ning tema kuu tööajanorm väheneb kahe tunni võrra.
i
NEENU PAVEL, Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist
