Möödunud nädalal ehk täpsemalt 2.-4. veebruarini toimusid Rahvusarhiivi uues peahoones ‒ Nooras ‒ lahtiste uste päevad. Uurijad pääsevad uue hoone lugemissaali alates käesolevast nädalast.
On selge, et dokumente kogub ja säilitab iga riik ja see on juba väga ammu nii. Eesti rahvusarhiivi alguseks saab lugeda 1920. aastat kui arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana riigi keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. Nõukogude perioodil jätkasid arhiivid tööd alludes arhiivide peavalitsusele Moskvas. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv.
Tartus tegutses arhiiv veel tsaariajal ühiselamuks ehitatud hoones Liivi tänav 4, mille sobimatusest säilikute hoidmiseks räägiti juba väga ammu. Uue hoone planeerimine algas viimaks 2010. aasta lõpul. Ehitustöödeni jõuti detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 2015. aasta 15. aprillil ja avati nüüd pidulikult 2017. aasta 1. veebruaril. Avamispäeval külastas Noorat ka president Kersti Kaljulaid.
Arhiivi uue maja nimi koosneb viitest Nooruse tänavale, kus maja asub ja lühendist ra, mis tähistab teadupärast rahvusarhiivi.
Juba väljast on hoone pilkupüüdev. Noora arhitektid on Sander Aas ja Illimar Truverk. Projekt valmis arhitektuuribüroode Asum arhitektid, Arhitekt11 ja Vaikla stuudio koostöös. Maja fassaadi katab ilmastikukindel kangas. Taolist lahendust on Eestis kasutatud veel ainult Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu juures.
Noorat ümbritseva kanga motiiv ‒ Uure ‒ jätkub ka maja sisekujunduses, kavandi autorid Fred Kotkas ja Carmen Lansberg. “Uure on uuristatud mälestuste muster, aja keerustiku sooneline jälg. Uure jäljendab aju struktuure. Sümboliseerib mõtlemist ja meenutamist. Esitab küsimuse, uuristab lahenduse. Uure on mäng, mis kutsub arhiivi uurima.ˮ on nad oma loomingu kohta kirja pannud.
Noora hoones veel üks hoonega seotud kunstiteos. Eestis pole helikunsti arhitektuuri osana seni kasutatud. Noora esimesel korrusel ja kindlatel kellaaegadel ka arhiivi töötajate ühistes ruumides kõlab heliinstallatsioon ‒ Lugulaul ‒ mis kasutab käivitavate impulssidena arhiivi hoonet, töötajaid ja paiknemist aegruumis. “Lugulaul on totaalne – see viitab identiteedile, lugude edasikandumisele aegruumis, kosmoloogilisele maailmatunnetusele, kestvusele ja arenemisele.ˮ Heliteose autorid Kiwa (Jaanus Kivaste) ja Martin Kikas.
Tegemist on kuuekorruselise majaga, mille esimene korrus on avalik ruum, neljal korrusel asuvad hoidlad ja arhiivitöötajate tööruumid ja viimane korrus on tehnosüstemide päralt. Hoone välisseinad on kolmekihilisest betoonist, mille vahel on kaks soojustusekihti. Teadupärast on püsiv temperatuur ja õhuniiskus ürikute säilitamisel äärmiselt oluline. Maja üldpind on kokku 10 708 m², sellest hoidlatele on jäetud 5800 m². Need mahutavad kokku 43 riiulikilomeetrit. Arhiivis töötab praegu 80 inimest. Majas on uurimissaal 26 töökohaga, kaks rühmatööruumi, õppeklass ja konverentsisaal.
Loomulikult on kõige väärtuslikum selle hoone sisu. Siia on kolitud kogud majast Liivi 1 ja ka mujalt, näiteks parteiarhiivi kogud Tallinnast. Nooras on hoiul vanim Eestis säilinud dokument ‒ Taani kuninga Erik IV ürik kirikukümnise kohta 1240. aastast. Ka Eesti riigi jaoks kõige olulisemat dokumenti, Tartu Rahulepingu originaali, säilitatakse nüüdsest Nooras.
Aga rahvusarhiivi valdustes on kokku 8,8 miljonit arhivaali enam kui 15 miljonit digitaalkujutist veebis (ligikaudu 1,5 protsenti kogudest, umbes 180 000 paberalusel säilikut), 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast), enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist), enam kui 100 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest), teadaolevalt 2200 pitserit ja umbes 1500 pärgamentdokumenti. Sugugi kõik neist ei asu peamajas. Arhiivil on kokku 7 hoidlat, neist viies, Tartus, Tallinnas Madara tänavas ja Filmiarhiivis, Rakveres ning Valgas, on ka uurimissaalid.
Uue maja avamise puhul peetud lahtiste uste päevad andsid võimaluse uudishimulikele majaga tutvuda. Avamise ja Tartu rahu aastapäeva puhuks oli pandud vaatamiseks välja Tartu Rahulepingu originaal, näidati ka kaht kõige vanemat pärgamentürikut. Avamisnädala puhul toimusid majaekskursioonid ja töötoad, ajaloolaste Ago Pajuri, Tõnu-Andrus Tannbergi ja Aadu Musta loengud ja filmiprogramm.
Arhiivi fuajees saab tutvuda püsiekspositsiooniga Keerdkäigud, mis tutvustab fotode ja dokumentide kaudu Eesti murrangulisi aastaid 1917-1920. Kõrvuti ajajärku iseloomustavate dokumentidega on lugeda katkeid Amalie Plankeni, üsna haritud, kuid kehva tervise tõttu lihtsamaid talutöid teinud naise, päevaraamatust.
“Arhiivi kasutajatest enamiku moodustavad suguvõsa ja kodu-uurijad. Enamus neid huvitavast materjalist, kirikuraamatud, on peaaegu sajaprotsendiliselt digitaliseeritud ja veebis kättesaadavadˮ ütleb riigiarhivaar Priit Pirsko. Tõsisema seltskonna moodustavad teadlased, aga tegelikult võib meil kõigil arhiivi vaja minna. Näiteks oma õiguste või tehingute tõsestamiseks tööstaaži, kinnisvara või notariaalsete tehingute kohta. Enamik Jõgevamaa materjale, mida sel puhul vaja läheb asub füüsiliselt Rakveres. “Keegi ei pea hakkama mõistatama, kus teda puudutav dokument olla võib. Päringud, mida saab esitada aadressil www.ra.ee/vau lähevad kohe umbes kümne arhiivitöötaja kirjakasti ja vastuse võib saada nii e-postile, kirja teel kui kohapeal mistahes rahvusarhiivi üksuses,ˮ rääkis nõunik ja infojuht Birgit Kibal lahtiste uste päeval. Kui vaja arhiiviteatist õiguste või tehingute tõendamiseks ametiasutuses, tuleb selle eest tasuda riigilõiv.
ANDRA KIRNA
