Jäänud on viimane võimalus loota rahvasaadikute südametunnistusele, et nad ei kuuletuks erakonna tagatubadest tulevatele käskudele, vaid tegutseksid vastavalt oma sisemisele veendumusele ning neid valinud rahva tegelikele soovidele. Olen veendunud, et erakond, kes astub esimesena sammu tagasi ning tunnistab, et planeeritav maksupoliitika on vigane, võidab kõige enam, sest valijad annaksid talle andeks.
Mootorikütuste aktsiisitõstmise protsessid on olnud ülikiired. Vastav seaduse eelnõu kooskõlastati tavapärasest oluliselt erinevalt. Kui tavaliselt koosneb seaduse eelnõude kooskõlastamine mitmest kooskõlastusringist ning võib kesta mitu kuud, siis kütuseaktsiiside tõstmise eelnõu kooskõlastuseks anti aega vaid viis tööpäeva ning justiitsministeeriumi kooskõlastusring ühildati teiste ministeeriumidega. Seega liigutakse edasi visa sihikindlusega. 3. juunil peeti esimene kütuseaktsiise tõstva seaduse eelnõu lugemine riigikogus, mis lõppes ööistungiga, sest opositsioon ei olnud soovitud arengutega päri. Sellega ei ole päri ka Olerex. Aktsiisiseaduse teine lugemine toimus 10. juunil, kolmas ehk viimane lugemine on plaanis samuti juunis.
Käesolevaga soovin koputada rahvasaadikute südametunnistusele ning palun igal rahvasaadikul riigikogus hääletusnupule vajutamise hetkel mõelda, millised olid riigikogu valimistel valimiskasti juures olnud inimeste tegelikud soovid ning valijatele antud lubadused. On ilmselge, et rahvale antud lubadused ning tänased kütuseaktsiisitõstmise plaanid ei lähe kokku ja valijatele on hääle saamise nimel lihtlabaselt valetatud. Teisiti öeldes ei ole valijad tänasele valitsusele kütuseaktsiisitõstmise mandaati andnud. Palun rahvasaadikutel mõelda sellele, et riigikogu liige on rahva valitud saadik, kes peab kuuletuma ennekõike rahvale, mitte aga erakonnast tulevatele käskudele, ning peab hääletama riigikogus rahva soovide ja tahte järgi. Kui rahvasaadikule on südametunnistus natukenegi oluline, siis ta arvestab teda usaldanud rahva soove ja tegelikku tahet, mis on üks-üheses vastavuses valimistel antud hääle ja mandaadiga.
Kütuseettevõtted on avalikult kõnelnud ning soovitanud valitsusel kütuseaktsiiside tõstmise plaanist loobuda. Valitsusele on püüdnud aru pähe panna endised peaministrid, majandusanalüütikud, erakonnakaaslased ning mitmete majandussektorite ettevõtted. Kurb on tõdeda, et valitsus ei ole tasuta jagatud soovitustest aru saanud või kui aru saadaksegi, siis ei ole soovitud seda välja näidata. Visa sihikindlusega soovitakse majanduse arengule halba ning tõmmatakse plokkpidurit.
Tuleb üle korrata, et 2019. aasta kütuseaktsiisitõusu ärajätmine ei ole mingi lahendus. Samuti ei oleks lahendus kahe varasema aasta kütuseaktsiisitõusu ärajätmine. Ainsaks mõistlikuks lahenduseks oleks jätta ära kogu planeeritav aktsiisitõus.
Veelkord tuleb rõhutada, et konkurents rahvusvaheliste vedajate tankimise pärast on ülitihe ning vähemalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola käituvad ühise turuna. Valitsuse aktsiisiplaan sunnib pikamaa-autosid tankima naaberriikides. Diislikütuse müük Eestis väheneb ning nelja-aastases plaanis võib riigieelarvesse laekuda planeeritust 150 miljonit eurot vähem aktsiisitulusid. Valitsus on öelnud, et kütuseaktsiisi tõstmine ei ole kivisse raiutud, vajadusel vaadatakse asjad paari aasta pärast üle ning kui naaberriigid ei ole aktsiisi tõstmisega kaasa tulnud, siis astutakse samm tagasi. Siis võib aga olla liiga hilja, sest meenutagem Leedu negatiivset õppetundi kuus aastat tagasi, kui naaberriikidega võrreldes liiga kõrgele tõstetud kütuseaktsiisi tuli uuesti langetada, kuna kütuse jaemüük kukkus hoobilt 20 protsenti.
ALAN VAHT, Olerexi juhatuse liige
