Just sellist pealkirja kandis ettekandehommik, kuhu Rahvusliku Arengu Fond kutsus laupäeval, 10. mail. Ettekandehommikuga tähistati ka president Arnold Rüütli 80. sünnipäeva.
Rahvusraamatukogu suurde saali kogunes arvukalt osalejaid. Põhiettekanded olid akadeemik Anto Raukaselt ja emeriitprofessor Mati Hindilt. Järgnesid arvukad sõnavõtud, kus kõneldi juubilari elu erinevatest etappidest, aga ka mitmetest stsenaariumidest homse ehitamisel.
Tõsise kriitika osaliseks sai võimul olev valitsus oma vastutusvaba laiamisega (Mati Hindi väljend). Esmaspäevases Postimehes rääkisid samal teemal majandusteadlane Heido Vitsur ja ekspeaminister Mart Laar. Seega tuleb kriitika nii opositsiooni esindajalt kui koalitsioonipartnerilt.
Saalitäis rahvast oli tulnud austama esimest riigimeest, kes Eesti Vabariigis oma 80 aasta juubelit tähistab.
Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves nimetas oma kõnes Arnold Rüütlit 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate keerulistes oludes meelekindlust üles näidanud riigimeheks.
Peaminister Andrus Ansip rääkis selle kinnituseks kahest olulisest sündmusest, mil juubilar vääriliselt tegutses. Need olid kindlameelne tegutsemine Eesti iseseisvuse taastamisel ja maaelanike veenmisel, et nad hääletaksid Euroopa Liitu astumise poolt.
President ja peaminister kinkisid juubilarile muu hulgas ka binokli, mis on eriti sümboolne, kinnitades, et Arnold Rüütli tegevus on olnud alati tulevikku vaatav, ka Eesti Looduskaitse Seltsi ülesehitaja ning juhina.
Juba varakult omandas seltsi tegevus poliitilise alatooni, püüdes säästliku suhtumisega lagastamisele vastu seista. Ja seda enam kui neljakümne aasta jooksul.
Jaanipäeval oleks seltsi peaideoloog ja üks ülesehitajaid Jaan Eilart saanud 75 aastaseks.
Tänavune Eesti Looduskaitse Seltsi suvekokkutulek on kavas läbi viia Põltsamaal. Sõpruse pargis avatakse Jaan Eilartile vääriline mälestusmärk ja tähistatakse president Arnold Rüütli istutatud puu.
Tema oli patrooniks kaks aastat tagasi parki püstitatud Tauno Kangro skulptuurile “Kalevipoeg kündmas”. Selle projekti annetuspõhisus andis veenva kinnituse taotlustele, mis on fikseeritud viie aasta taguses ühiskondliku leppe põhimõtetes. Leppe lätte juures olles ütles Arnold Rüütel: “Pean seda lepet oluliseks tähiseks ühisvastutuse võtmisel Eesti jätkusuutliku arengu tagamisel ja osaks demokraatia avardamise teel.”
Nimetatud leppe sünnist ja arenguraskustest on võimalik lugeda samal päeval esitletud raamatust “Eesti teelahkmel”.
Siin mõned ilmekad näited Ester Shanki koostatud raamatust.
“Ühiskondliku leppeni jõudmine nõuab meilt tõusmist kõrgemale kitsastest huvigruppidest, päevapoliitikast ja individualismist.”
“Seotus teiste maade ja rahvastega sai uue tähenduse. On palju eesmärke ja sihte, mis meil on ühised oma naabrite, teiste Euroopa riikidega ja pea kõigi maailma rahvastega.”
“Kas seotus on tagatiseks, et oleme kaitstud suurte globaalsete majanduskriiside eest? Eesti tagasilangemine võib olla eriti järsk väliskapitali suure hulga tõttu, mis teeb meie majanduse kergesti haavatavaks.”
Raamatust saab teada, et kui 1934. aastal moodustasid 10-aastased 15,4 protsenti Eesti elanikkonnast, siis eelmisel aastal vaid 9,7 protsenti. Siit julm järeldus: neid, kelle jaoks tuleviku Eestit ehitada, on tunduvalt vähem.
Mõtlemapanevaid näiteid on raamatus rohkesti.
Raamat sisaldab ka juubilari kõnesid Eesti Vabariigi Presidendina septembrist 2001 kuni oktoobrini 2006.
Raamat on loogiline jätk sarjas “Eesti mõttelugu” ilmunud Konstantin Pätsi raamatule “Eesti riik” I ja II, Lennart Meri “Presidendi kõnedele”, Jüri Vilmsi raamatule “Kahe ilma vahel” jne.
Seda loetelu võiks pikalt jätkata.
Raamatu teeb huvitavaks tema mitmeplaanilisus ja eriti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu hinnangud ohtudele, sõlmprobleemidele. Oma panuse akadeemilise nõukogu töösse on andnud ka akadeemik Hans Küüts.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut kinkis Arnold Rüütlile esimese Eesti Vabariigi aegse Tallinna volikogu laualipu. Selle kingituse on pälvinud vaid kolm inimest, viimati Inglise kuninganna Elisabeth II.
Oma hea rühi ja sportliku kõnnaku ning täpselt väljendatud mõtetega pälvis president Arnold Rüütel kohalolnute siira imetluse.
Arnold Rüütlile tuleb soovida jätkuvalt kindlat meelt ÜRO eksperdi töökohustuste täitmisel.
ANTS PAJU
