Rahvapillimuusika võib inimesed niisama erksalt esinejatele kaasa elama panna, nagu seda tänapäevast levimuusikat viljelevate ansamblite esinemise ajal näha võib. Nii juhtus eelmisel laupäeval Pajusi rahvamajas, mil Põlva rahvamuusikud seal vahva kontserdiga kuulajate ette astusid.
Jalad liikusid muusika rütmis kaasa ning kuulajate seast kostis esinejatele ergutushüüdeid. Just sellises meeleolus möödus kogu kontsert, millega Pajusi ja Põltsamaa kandi rahva ette astus Põlva rahvamuusikaorkester “Elurõõm” ning Põlva kandi lõõtspilli mängijad.
Pärast kontserdi lõppu lausus Pajusi rahvamaja juhataja Aili Soolepp, et nii ehedat ja hinge minevat muusikat, nii vaimustunud kontserdi kuulajaskonda ja nii vahetut kontakti esinejate ning publiku vahel pole selle maja seinad enam väga ammu näinud.
Kui esinejad tänasid publikut sooja vastuvõtu eest püsti tõusmisega, siis tõusid ka kuulajad tänutäheks meeleoluka kontserdi eest saalis püsti. Maruline aplaus ei tahtnud kuidagi lõppeda.
Rahvamuusik on lihtne ja siiras inimene
Rahvapilliorkestri “Elurõõm” dirigent Mare Põld lausus, et orkester kogunes esimest korda kümme aastat tagasi. Tegelikult pandi tookord orkester kokku Põlva ja Võru maakonna rahvamuusikutest. Paraku kadusid aja jooksul ära kõik teised Võrumaa inimesed peale ühe. Sellel ajal tegutses orkestris kokku 20 mängijat kahest naabermaakonnast. Dirigendina astus siis orkestri ette Margus Veenre. Tallinna mehe jaoks osutus Põlvasse käimine siiski liialt aeganõudvaks ning kulukaks. “Nii juhatan orkestrit seitsmendat aastat mina,” rääkis Mare Põld.
“Tuleme kokku kahel korral kuus. Püüame leida ilusaid ja rahvale meeldivaid lugusid. Samas teenib enamik rahvamuusikutest igapäevast leiba hoopis teistes ametites, mitte muusikuna. Rahvamuusik on lihtne ja siiras inimene, kes teeb muusikat avatud hinge ja sooja südamega ja kindlasti mitte raha pärast. Kurja südamega inimene meie hulka ei sobi,” rääkis Põld.
“Neljandat aastat viime läbi ka lõõtsakooli. Teeme seda lausa n-ö põlve otsas. Meile annab jõudu ja energiat teadmine, et lõõtsakooli tullakse suure heameelega. Tullakse Tartust ja Tallinnastki, ka siit Pajusist,” jutustas Mare Põld. Lõõtspillikool on selles mõttes väga omanäoline ettevõtmine, et pilli võetakse õppima kõik need inimesed, kellel selleks huvi ja tõsine tahtmine. “Peaasi, et muusikaline kuulmine olemas oleks,” kinnitas orkestrijuht.
Üllatav oli temalt kuulda, et Pajusis nii menukaks osutunud rahvamuusikud küllalt harva esinema satuvad. Samas usub Mare Põld, et Pajusist innustust saanuna võivad nad küll täiesti julgelt igale poole esinema minna. Kodumaakonnas ollakse nende esinemistega juba harjunud, kuid Pajusi ja Põltsamaa kandi rahva jaoks tähendas Põlvamaa rahvamuusikute esinemine midagi uut ja põnevat.
Sügisel oodatakse rahvamuusikuid Põltsamaale
Lõõtspillimängijad satuvad Mare Põllu sõnul hoopis sagedamini esinema. Neid kutsutakse nii pulma kui perekondlikele tähtpäevadele. Orkestrit ju sellistele pidudele ei kutsuta, väiksema seltskonnaga aga välja minna ei taheta. “Kellele siis ütleks, et sina tule, aga sina mitte,” arutles orkestrijuht.
Põld ütles, et sai jutule Põltsamaa kauaaegse kultuuriinimese ja tantsujuhi Senta Bergmanniga ning eelkokkuleppe kohaselt lubasid Põlva rahvamuusikud sügisel Põltsamaale esinema tulla. Mare Põllu kolleeg Signe Pruus Põlva muusikakoolist lausus, et Mare innustusel sattus ka tema rahvamuusikaorkestrisse. Signe Pruus ei mängi siiski lõõtspilli, vaid hoopis viiulit. Pruusi sõnul on tore juba selles mõttes orkestris kaasa mängida, et seal antakse andeks väiksemad vead ning kõik on kõigiga heades ja inimlikes suhetes. “Meie orkester on eriline selles mõttes, et enamik meie hulgast tegelikult nooti ei tunne,” rääkis Pruus.
Lõõtspillikool meelitas pillimängu õppima
Lõõtspillimängijate eestvedaja Heino Tartes lausus, et tema on aastakümnete jooksul pillimänguga kokku kasvanud. Pajusis kuulajate ette astunud lõõtspillinelik, kuhu ka Heino Tartes kuulub, koguneb ansambliproovile kord nädalas. Tartese sõnul tuleb temal nii üksikesinejana kui ansambli koosseisus üsna sageli erinevates paikades ja mängimas käia. Tartes peab oma kohuseks läbi lõõtspillimängu anda edasi vanu rahvakombeid ja traditsioone. Ta tunneb heameelt selle üle, et läbi Põlvas käima läinud lõõtspillikooli on lisandunud uusi ja innukaid mängijaid. Tänaseks on koolituse läbinud juba 40 pillimeest.
Henrik Hinrikuse sõnul tekkis temas huvi lõõtspillimängu vastu teadmisest, et kunagi oli tema kodukandis igas külas oma lõõtsamees, nüüd enam mitte. “Mul on alati olnud huvi hakata lõõtspilli mängima ja nüüd lõpuks avaneski selline võimalus. Mulle selline vanemaealiste inimeste seltskond täiesti meeldib ja musitseerin nendega hea meelega koos,” rääkis Hinrikus.
Alles eelmisel õhtul oli Henrik kutsutud Ardusse lõõtspilli mängima. “Mina plaanin elu lõpuni lõõtspilli mängida,” rääkis ta.
Orkestri saatel solistina üles astunud Jaanus Prükk lausus, et tedagi paelus rahvapillimuusikutega koostööd tegema Mare Põld. Põlva Muusikakoolis töötava Prükki sõnul on tal olemas kogemus Põlva kammerkoorist ning ta proovis ka koostööd rahvamuusikutega. “Nii sõbralikule ja vahvale seltskonnale polnud ju võimalik “ei” öelda,” sõnas Prükk.
Nooruke Kristi Kool lausus, et kaks aastat tagasi laulupeolt tagasi tulles tekkis temas soov ja mõte lõõtspilli mängima hakata. Kuid Kristile on lõõtspilli mängimine hingelähedane ka seetõttu, et sama pilli mängivad nii tema ema kui vanaisa. Kristi Kool lausus, et jätab enne oma eakaaslastega koos peole minemata, kui loobub lõõtspilli mängimisest.
Pajusilgi oma lõõtspillimees
Pajusi oma lõõtspillimehe Lembit Paali sõnul sattus tema seda pilli mängima kolm aastat tagasi, kui kuulis Põlvas korraldatavast kursusest. Muusikaga on Paal tegelenud läbi elu, kuid lõõtspilli ta varem kätte polnud võtnud. Viis aastat tagasi ostis ta endale Viljandi folgilt karmoška. Selle toel leidis ta endas usku ja soovi lõõtspill kätte võtta. Tegelikult juhtus nii, et karmoškamänguga õppis lõõtspillihuviline mees selgeks valed võtted ja pool aastat õppimist läks n-ö aia taha. Nüüd soovitab ta teistel algajatel enne konsulteerida mõne kogenuma mängumehega, et mitte valet teed mööda minna. Nüüdseks on Lembit Paal juba mitu aastat lõõtspillimängu hästi tundvate inimeste käe all harjutanud ja tema pillimäng sobis Põlva kandi lõõtspillimängijatega kenasti kokku.
Kõik need, kel Põlva lõõtspillimängijate ja rahvamuusikute pillilugusid soov oma kõrvaga kuulata, saavad seda teha eeloleval suvel. Juba 16. juulil, mil Pajusis saab teoks järjekordne mõisapäev, on Põlva rahvamuusikud taas Pajusi külalisteks.
i
TOOMAS REINPÕLD
