“Viisteist aastat tagasi katkestasid Sõpruse pargi vaikuse mööduvad sõjamasinad,” ütles monumentaalskulptuuri patroon, Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. “Nende sihiks oli Eesti pealinn ja sealt juhitava iseseisvusvõitluse lämmatamine. Soomukid jõudsidki Tallinna, kuid vabanemisprotsess jäi õnneks siiski pöördumatuks.
Homme tähistame me oma lähiajaloo suurpäeva ning seoses sellega mõtleme sümbolitele, millest oleme ammutanud vaimset jõudu. Üheks selliseks on Soome ja Eesti ühisest muinaspärimusest tuntud Kalevipoeg, kes on olnud ja küllap jääb ka tulevikus eesti rahva iseseisvuspüüde kehastajaks. Aitäh kõigile neile, kelle abiga on Kalevipoeg taas Vooremaa künnivagudele jõudnud!”
Skulptuurilt katte eemaldamise au andis skulptuuri püstitamise initsiaator ja Sõpruse pargi rajaja Ants Paju olümpiavõitjatele Jaan Taltsile ja Ivar Stukolkinile. Katted eemaldati ka seitsmelt mälestuskivilt, mis palistavad Kalevipoja selja taha jäävat künnivagu. Üks neist on pühendatud Eesti kodu-uurimise rajaja August Wilhelm Hupeli, teine Eesti esimese maa-apteegi ja trükikoja asutaja ning ajakirja “Lühhike öppetus?” väljaandja Peter Ernst Wilde, kolmas eesti rahvusliku liikumise kaasäratajate Caroline ja Gustav Beermanni ning nende laste Emilie ja Cristoph Beermanni ning neljas nõukogude totalitarismi terroris hukkunud ja alandatud eestlaste mälestusele.
Viies kivi on tänukivi toetajatele ja annetajatele, kelle abiga valmis monumentaalskulptuur ?Kalevipoeg kündmas?, kuues tänukivi 200-aastasele ASile Kalev, kes osa oma juubelipidustuste rahast samuti skulptuuri fondi annetas. Seitsmes kivi on esialgu veel kirjadeta ? justkui meeldetuletuseks, et väärikaid tegusid tehes võib pälvida koha selles auväärses reas. Nii kuju kui ka kivid pühitses õpetaja Arho Tuhkru.
Vajalik sümbol
Kogu Kalevipoja-projekt oli teatavasti annetustepõhine. Mitmele suurannetajale andsid Tauno Kangro ja Ants Paju üle skulptuuri “Kalevipoeg kündmas” vähendatud koopia. Kuju koopia omanikeks said ka kuju patroon Arnold Rüütel ja põltsamaalane Arvo Ardam, kes võitis taiese Türi lillelaada pääsme ostnute vahel korraldatud loosimisel.
Kohe, kui pidulik tseremoonia läbi oli, algas mitte ainult massiline taiese taustal pildistamine, vaid ka laste tormiline ronimine Kalevipoja kukile ja hobuse selga. Nii skulptor Tauno Kangro kui ka taiese pronksi valamist juhtinud Vello Kümnik vaatasid seda rahulikult pealt: nende sõnul võib hobuse selga ronida inimesi niipalju kui mahub, ilma et see taiest kuidagi ohustaks.
“Kui lapsed ühe skulptuuri omaks võtavad, on see kujurile suur tunnustus,” arvas Kangro.
Peipsi äärest pärit ärimees Jüri Kraft avaldas aga arvamust, et just sellist monumentaaltaiest oli praegusele Eestimaale vaja.
“Võin tunnipealt meenutada, mida tegin viieteistkümne aasta taguse put?i päevil,” ütles Jüri Kraft. “Üle-eestilise streigikomitee ühe juhina aitasin organiseerida 21. augustil teoks saanud 350 000 osavõtjaga streiki, Eesti Karateliidu presidendina hoolitsesin selle eest, et selle ala harrastajad oleksid kaitsmas Toompeale ja telemaja ette püstitatud barrikaade: relvi meil ju kusagilt võtta polnud.
Kui me oma riigi tegime, peame me seda ka hoidma. Paraku on iseseisvuse taastamisest möödunud viieteistkümne aasta jooksul rahvuslik meelsus ja meie vaimne pärand ühiskonnas kuhugi tagaplaanile ununud. Esmatähtsaks peetakse rahateenimist ja suurema palga jahil minnakse sageli välismaale, samal ajal kui Eestimaa üles ehitamisel on tööd veel küllaga. “Kalevipoeg kündmas” peaks eestlastes tekitama hingeliigutuse ning panema nad mõtlema oma juurte ja rahvuse alalhoidmise peale.”
Elab oma elu
Tegelikult oli laupäevane üritus kui Sõpruse pargi uuendatud kujul taasavamine: peale monumentaalskulptuuri on park vahepeal rikastunud ju veel mitme uue asjaga. Keskkonnainvesteeringute Keskuse maakondliku programmi toetusel sai park uue infostendi, osa parki istutatud nimelisi ja mälestuspuid said korraliku tähistuse ning OÜ Joosti Aiand istutas parki paar kaunist roosipeenart. Sama projekti raames valmib peatselt parki tutvustav voldik. Pargi skulptuuride juurde kohtvalgustuse ning parki pinkide ja prügikastide paigaldamise projekti toetab loodetavasti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Tööd on juba tehtud, rahastamisotsus tehakse paari päeva pärast. Omaosaluse projektis maksab kinni Põltsamaa linnavalitsus.
“Nüüdsest hakkab “Kalevipoeg kündmas” elama oma elu,” ütles skulptuuri jaoks annetusi kogudes hiiglasliku töö ära teinud Ants Paju. “Missuguseks see kujuneb, näitab aeg ja otsustab rahvas.”
RIINA MÄGI
