Vaiatus tähistati ülemöödunud laupäeval rahvamaja ja külaseltsi sünnipäeva. Viiekümneaastane rahvamaja ja viieteistaastane külaselts ongi juba aastaid käsikäes käinud: Torma vald on andnud Vaiatu rahvamaja kasutada Vaiatu Küla Seltsile.
Vaiatu rahvamaja kohta võib öelda, et see on sündinud ja püsima jäänud tänu jonnile. Kui Vaiatu kandis tegutsenud Suure Oktoobri kolhoosi esimees Ivan Danilov käis 1960. aastate alguses välja mõtte ehitada majandile uus kontor-klubi, ei tekitanud see kaugeltki kõigis vaimustust. Võidiverest pärit rahvasaadik Karl Lilleväli esines näiteks kohaliku töörahva saadikute nõukogu istungil mõtteavaldusega, et väikesele majandile pole suurt klubi vaja, seda enam, kui naabruses, Tormas ja Sadalas on suured rahvamajad olemas.
Danilov aga kõnealusel istungil ei viibinud. Ja ega talle kohalike rahvasaadikute arvamus eriti korda läinudki: tal oli ettevõtmisele rajooni juhtide toetus olemas. Ning tema meelest oli majandile ikkagi vaja kohta, kuhu kõik kolhoosnikud näiteks lõikuspidu pidama mahuksid. Visusi vanas magasiaidas, mis senini klubina oli tegutsenud, oli juba väga kitsaks läinud. Nii löödigi kopp maasse ja 1965. aastal peeti kontor-klubi avamispidu. Tõsi, kontori pool oli tegelikult valminud juba aasta varem.
Vaiatu rahvamaja ajaloost kõneles sünnipäevapeol kohalik kodu-uurija Veljo Kalm, kes rahvamajja kodulootoagi sisse seadnud. Ta oli vanadest dokumentidest välja otsinud kõigi klubijuhatajate nimed ning töötamisaastad. Mõnd värvikamat kultuurijuhti meenutas ta pikemaltki.
Näiteks aastatel 1968-1976 klubi (siis oli see juba Kungla kolhoosi klubi, sest Suure Oktoobri kolhoos oli Kungla kolhoosiga ühinenud ) juhtinud Meeta Roos olnud inimeste taidlusringidesse meelitamisel üliagar: kui keegi ta uksest välja saatis, siis tuli ta, piltlikult öeldes, aknast tagasi. Taidlus oli tollal ka tõesti heal järjel ning see aitas majandile au ja kuulsust tuua. Sellest, kuidas Vaiatu klubis omal ajal taieldi ja pidusid peeti, said sünnipäevalised aimu ka Veljo Kalmu koostatud fotonäituse vahendusel.
“Rahvamaja on külale väga tähtis. Kui seda siia pool sajandit tagasi ehitatud poleks, siis poleks Vaiatu praegu see, mis ta on,” tõdes Veljo Kalm.
Küla silmarõõm
Kui esimest korda seati Vaiatu kultuurikolde vajalikkus kahtluse alla enne selle ehitamist, siis uued kahtlusepilved kerkisid maja kohale paarkümmend aastat tagasi, kui Eesti oli küll taas iseseisvunud, ent väga vaene.
“Vallavolikogus oli tollal päris kõvasti kuulda hääli, et Vaiatusse pole kultuuriasutust vaja, sest Sadalas ja Tormas on rahvamajad olemas,” meenutas Vaiatu Küla Seltsi üks asutajaid Ants Lindsalu, kes ka ise kõnealusel ajal volikogu koosseisu kuulus.
Et kohalikud inimesed oma rahvamaja eest seisid, jäi see ikkagi alles. Nüüd ongi vald rahvamaja kohalikule külaseltsile kasutada andnud ning viimane on seda järk-järgult eri fondidest taotletud projektirahadega korrastanud.
“Rahvamaja on külarahva silmarõõm,” kinnitas Vaiatu Küla Seltsi juhatuse esimees Liina Abram.
Rahvamaja sünnipäevale olid kutsutud kõik selle kunagised juhid, kes praegu veel elavate kirjas. Enamik neist ei saanud kahjuks tulla, küll aga oli kohal Vaiatu rahvamaja viimane juhataja Aili Oja, kes töötas selles majas ühtekokku umbes kakskümmend aastat, algul klubi kunstilise juhina, siis aga juba klubi/rahvamaja juhatajana.
“Kunstilise juhi kohale kutsus mind omaaegne klubijuhataja Helmi Neemre,” meenutas Aili Oja. “Varem olin töötanud kaupluses. Kui Helmi siit Vinnisse tööle minna otsustas, siis ütles ta mulle: “Sul on nüüd asjad selged, saad hakkama küll.” Esimesel korral rahva ette minnes põlv küll värises, aga üldiselt sain tõesti hakkama.”
Ants Lindsalu meenutas, et Aili Oja ei kartnud ühtegi tööd. Kui vaja, võttis ise trimmeri või muruniiduki, et rahvamaja tagune peoplats puhtaks niita. Vaiatu rahvamaja eristabki paljudest teistest kultuuriasutustest see, et selle juures on ka kaunis paisjärve äärne väliplats, kus kontserte, laatu või muid sündmusi korraldada või kus lihtsalt mõnusasti aega veeta.
Aili ja Vaiatu Rosolje
Aili Oja on Vaiatu kultuurilukku läinud ka nn süldibändide festivali Vaiatu Rosolje algataja ja läbiviijana.
“Vaiatus oli juba 1976. aastast alates Kalev Roosi juhendatav bänd tegutsenud. Osalesime sellega paaril nn süldibändide kokkusaamisel, aga ei jäänud nendega just väga rahule. Ühel festivalil ei saanud pillimehed omavahel tuttavakski,” meenutas Aili Oja. “Seepärast otsustasimegi oma festivali korraldada. Et Paide Sült ja teised sellise nimega sündmused olid juba olemas, panime oma festivali nimeks Vaiatu Rosolje.”
Kui algselt oli see mõeldud oma maakonna bändide kokkusaamisena, siis tegelikult tuli nii ansambleid kui ka publikut kogu Eestist. Ja nii üheksa suve järjest.
“Majandasime festivali põhiliselt piletirahaga. Koostööpartnerid usaldasid meid ning olid nõus auhindu, teenuseid, reklaami ja muud n-ö avansina andma. Kui piletiraha laekus, siis sai kõik kinni makstud. Päris kõhe oli tegelikult peo ajal ringi joosta, 40-50 tuhat krooni piletiraha vöökotis. Olen juba kaheksa aastat rahvamajast ära olnud, aga veel kolm aastat tagasi küsiti mult, kas Vaiatu Rosolje ka sel suvel tuleb.”
Sestpeale, kui Aili Oja 2008. aastal koondati, pole rahvamajas palgalist juhatajat enam olnud. Ametis on vaid perenaine. Tänavu suveni täitis perenaise kohustusi Aereke Kalm, praegu on selles rollis Getter Siirak.
“Rahvamaja on antud küll külaseltsi kätte, ent siia on teretulnud ka need ühendused, kellel oma maja pole,” ütles Liina Abram. “Näiteks naiskodukaitsjad ja memmede klubi käivadki koos meie maja kaminasaalis.”
Rahvamajas tegutseb naiste ja laste tantsurühm Somel. Kohalik ja kaugemgi rahvas kasutab maja usinasti ka perekondlike sündmuste tähistamiseks. Rahvamajas on kolm eri suurusega saali, nii et iga seltskond leiab nende hulgast sobiva. Ehkki maja on ka praegu kena ja funktsionaalne, on külaseltsil plaanis seda veelgi arendada. Teisele korrusele on näiteks plaanis välja ehitada tegevustoad.
“Vaiatu rahvamaja on alles tänu siinsete inimeste kangusele,” tõdes oma sünnipäevakõnes Torma vallavanem Triin Pärsim. “See maja on külale suur rikkus. Hoidke seda!”
RIINA MÄGI
