2011. aastal viiakse läbi rahva ja eluruumide loendus. Järgmise aasta suveks selgub, kui suur on Eesti tegelik rahvaarv ja milline on olnud riigist väljaränne viimase aastakümne jooksul..
Ühiskonna tulevikusihtide seadmiseks on Eestil tarvis täpselt teada rahva arvu, rahvastiku soolist ja vanuselist koosseisu ja tegelikku paiknemist riigi territooriumil. Ilma selleta pole võimalik teha toimivaid ja tulevikku suunatud otsuseid regionaal-, majandus- ja sotsiaalpoliitikas.
Pärast viimast, 2000. aasta rahvaloendust on toimunud rahvastikus muutusi, mida vaid registrite põhjal pole võimalik tuvastada. Eesti inimeseni ei ole kahjuks jõudnud veel arusaam, et elukohta vahetades tuleb see muudatus rahvastikuregistris registreerida, tulevikku silmas pidades on see kasulik ka inimesele endale. Täpne teadmine rahvastiku paiknemise kohta on vajalik muu hulgas sellekski, et kavandada, kuhu peaks tulevikus rajama näiteks uue tee või lasteaia.
Rahva ja eluruumide loendus annab täpse vastuse ka küsimusele, milline on olnud väljaränne Eestist rahvaloenduste vahelisel ajal ja kui palju inimesi täna tegelikult riigis alaliselt elab. See on Eesti ühiskonna tuleviku seisukohalt võtmeküsimus, sest kui me ei tea päris täpselt, kui palju ja millised inimesed Eestis elavad, on väga raske seada edaspidiseks teostatavaid sihte.
Rahva ja eluruumide loendused toimusid 2010. ja viikase läbi 2011. aastal enamikus maailma riikides. Eestis kestab rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini.
Esimese kuu jooksul (31.12.2011 – 31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad ajavahemikul 16.02 – 31.03.2012 rahvaloendajad.
2010. aasta septembris Tartu Ülikoolis tööd alustanud väärikate ülikool on üle 50-aastastele inimestele mõeldud täiendusõppe programm, kus ühe õppesemestri jooksul käsitletakse sügavuti ühiskonnas olulisi teemasid.
