Möödunud laupäeval sai Põltsamaal teoks ajalooline sündmus Eesti poliitikaloos. Kultuurikeskuses kongressi pidanud Rahvaliit otsustas muuta oma nime Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks ning erakonna esimeheks valiti ülekaaluka häälteenamusega senine Rahvaliidu esimees, Põltsamaa mees Margo Miljand.
Rahvaliidu kongressil osales 234 delegaati, kellest märkimisväärne enamus pooldas poliitilise jõu nimetamist Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks (EKRE). Rahvaliidu Tartu linnaorganisatsiooni ettepanek võtta uueks nimeks Eesti Rahva Erakond pälvis vaid tagasihoidliku toetuse.
Senine Rahvaliidu esimees Margo Miljand, kes 232 häälega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna etteotsa valiti, kinnitas, et senisel nimel pole viga midagi ja erakond on seda väärikalt kandnud. “Täna peame aga mõtlema poliitikamaastikule naasmisele. Toonitades seda, et oleme rahvuslik konservatiivne erakond, peaksime selle ka oma nimes välja tooma,” ütles ta.
Kongressil viibinud Rahvaliidu auesimees, president Arnold Rüütel märkis, et lausliberaalsusega enam edasi minna ei saa, mida tõestas ka õpetajate streik. “Euroopa on juba tõestanud, et maksimaalsele kasumile orienteeritud parempoolne poliitika on jooksnud ummikusse ja tekkinud on vajadus konservatiivseks renessansiks. Konservatiivid on rõhutanud, et turg üksi ei saa olla hea ühiskonna jaoks piisav tingimus.”
Rüütel avaldas muret ka selle üle, et kahekümne aasta vältel pole Eestis välja kujunenud tugevat keskklassi. Veel toonitas ta nii mitmeparteilisuse kui parteisisese demokraatia jätkuvat vajalikkust meie riigis
“Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond lähtub põhimõttest, et ühiskonnas peab prioriteediks olema inimene, mitte raha. EKRE põhimõtted ei kaldu kuigi palju kõrvale Rahvaliidu joonest, juhtmõtteks jääb endiselt “Kodust algab Eestimaa”,” ütles ta.
“Eestis peab olema võimalik igal pool elada,” rõhutas Palamuse vallavolikogu esimees Toomas Tuula.
Ka Torma vallavolikogu esimees Meeri Ottenson avaldas arvamust, et Rahvaliidu ideed elavad edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnas. “Konservatiivne oli meie erakond ennegi, uus nimi täpsustab seda maailmavaadet veelgi. EKRE on aldis uuendustele, kuid väärtustab ka traditsioone.”
“Loodan, et elu läheb paremaks, iseäranis võib positiivseid tendentse märgata maaelus. Usku vastloodud erakonda annab seegi, et seda juhib Põltsamaa mees Margo Miljand,” lausus kongressi delegaat Peeter Kallasmaa.
EKREsse astusid ka MTÜ Eestimaa Rahvuslik Liikumine liikmed. Rahvaliit oli eelnevalt ühendusega koostööleppe sõlminud.
“Põltsamaa kongressil tekkis uus rahvuslik-konservatiivne jõud, keda Eesti poliitikamaastik ammu vajas. Lähtuma peab sellest, et kodanikud on mitte objektid, vaid subjektid, riigi kandjad, rahva väärtuste edasiviijad,” ütles Eestimaa Rahvusliku Liikumise eestvedaja Aivar Koitla. “Rahvaliidu liikumine konservatismi poole algas siis, kui erakonnast lahkusid liikmed, kellest praeguseks saanud sotsiaaldemokraadid. Eesti Rahvuslikku Liikumisse kuulujate tulek erakonda kindlustab aga alalhoidlikku ideoloogiat veelgi,” lisas ta.
Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeesteks valiti Saduküla lasteaed-algkooli direktor Raivo Põldaru, kes ka kongressi juhatas, senine Võrumaa rahvaliitlaste eestvedaja Arno Sild ja Aivar Koitla. Kongressil astus erakonda ka kunagine Eesti Vabariigi suursaadik Venemaal ja kuni 2005. aastani Rahvaliitu kuulunud Mart Helme. Kongressil sai heakskiidu ka EKRE põhikiri ja täpsustati programmi.
Juba on uue erakonna nime suhtes protestinud kunagise Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks asutajaid Enn Tarto. Tema sõnul loodi EKRE 1990. aasta jaanuaris rühma aatekaaslaste poolt. Erakonda kuulusid Enn Tarto, Kalle Eller, Kaido Kama, Anzori Barkalaja, Andres Heinapuu, Ilmar Palias, Heno Sarv ja mitmed teised rohkem või vähem tuntud inimesed. 1992. aasta Riigikogu valimistele läks EKRE valimisliidu Isamaa koosseisus, hiljem oli EKRE üks neljast Rahvusliku Koonderakonna Isamaa moodustanud erakonnast.
“Tollase EKRE liikmetena mõistame hukka ajaloolise erakonna nime võimaliku taaskasutamise Eestimaa Rahvaliidu poolt, hoolimata sellest, kas see on formaalselt ja juriidiliselt lubatud või mitte. Konservatiivne ilmavaade peaks muu hulgas tähendama ka traditsioonide austamist ning mineviku väärtustest lugu pidamist,” kirjutas Tarto.
i
JAAN LUKAS
