Kuus aastat tagasi Jõgevamaal ringi sõites ja inimestega rääkides kuulsin uskumatuid lugusid sellest, kuidas mõnes vallas jagati isegi vallamaja koristaja kohti tingimusel, et töösoovija astub Rahvaliitu. Täiesti jahmatamapanevad olid aga inimeste palved külastada neid pimedas, et keegi ei näeks. Hirm, et talvel teed lumest puhtaks ei lükata, oli suur. Nii “autoriteetsed“ olid kohaliku omavalitsuse juhttegelased… Aeg on edasi läinud, aga üllatusi jagub.
Lugedes 13. augusti Vooremaast uue maavanema esitlemise järgseid rahvaliitlaste avaldusi, on mul vaid üks küsimus: kas te tõepoolest arvate, et Jõgevamaa inimesed on lühikese mäluga ja rumalad? Oma kaotusvalu ja vastuseisu muutustele sõnastas Põltsamaa vallavolikogu esimees Liia Lust neljapäevases Vooremaas propagandaõpiku järgi – hirmutada ja tuletada meelde eelmiste aegade negatiivseid momente ja näidata, et kõneleja on ingel.
Seda, et Rahvaliit protestis praeguse korra vastu, kus maavanemaid määratakse nagu Nõukogude Liidu ajal parteikomitee esimesi sekretäre, ei saa tõsiselt võtta. Lihtsalt seetõttu, et eelmise maavanema määrasid nad ise sama korra järgi, mis ütleb, et maavanema määrab viieks aastaks ametisse regionaalminister. Eelmise maavanema nimetas ametisse regionaalminister, kes kuulus Rahvaliitu.
Aivar Kokk kandideeris 2002. aastal Jõgeva vallas Rahvaliidu nimekirjas esinumbrina. Valimiste järel oli ta Jõgeva vallavolikogu esimees. Sellelt positsioonilt lahkus ta maavanemaks. Kui keegi ikka veel ütleb, et eelmine maavanem oli apoliitiline, siis on lihtsalt mõistete segiajamine. Apoliitiline poliitika on varjatud poliitika – muud ei midagi.
Apoliitiline tähendab, et hoitakse poliitilisest elust kõrvale. Kuidas saab kohaliku või maakonna tasandi poliitilises elus osaleja olla apoliitiline?
Kui räägime asotsiaalsusest, siis mõistame üsna üheselt, et see on inimene, kes kaldub kõrvale ühiskonnas kehtestatud normidest. Kui räägime apoliitilisusest, siis kasutame seda sõna pisut vales tähenduses. Apoliitiline saab olla inimene, kes ei kuulu ühtegi erakonda ega kodanikuühendusse ning kes ei osale kohaliku, maakonna ega riigi tasandi otsustavas või täidesaatvas organis. Lihtsalt öeldes tavaline kodanik, kes teeb oma igapäevatööd ega kuulu ühtegi organisatsiooni. Apoliitiline inimene ei kuulu isegi mitte külaseltsi, sest olles külaseltsi liige, on ta aktiivne kohaliku kogukonna eluolu üle otsustaja, seega osaleb poliitilises elus. Kõik, kes osalevad arutelu ja otsustuse juures, kas korrastame pargi või ehitame mänguväljaku, on osalised külapoliitikas. Sõnale poliitika on nõukaajast tulenevalt omistatud parteilisuse negatiivne tähendus.
Euroopa Parlamendi valimiste järel tahavad kõik “Tarandit“ teha. Lähenevad kohaliku omavalituse valimised. Neli aastat tagasi oli Jõgevamaal igas omavalituses väljas Rahvaliidu nimekiri ja kõik, kes tahtsid leiba lauale, seati nimekirjadesse. Seekord on aga põnev ootusärevus – millistes omavalitsustes näitab Rahvaliit end liblikana, millistes poeb kookonisse ehk peidab end valimisliidu nime taha. Huvitav on ka põhjendus, miks nii tehakse. ERL Põltsamaa organisatsiooni esimees Toivo Kroon ütles 11. augusti maakonnalehes: “Põltsamaal kandideerivad Rahvaliidu liikmed ja toetajad ühes valimisnimekirjas. Ühe valimisnimekirja otsustasime moodustada seetõttu, et Rahvaliidu nime seostatakse suuresti Villu Reiljaniga…”
Põltsamaa linna kodanikuna tahaksin teada, miks häbenevad Põltsamaa linna rahvaliitlased ja toetajad Reiljanit? On ju Villu Reiljan Põltsamaa linna aukodanik!
Samad inimesed, kes 2006. aastal Reiljani aukodanikuks esitasid ja volikogus seda otsustasid, häbenevad täna. Keda häbeneda, kas mitte ennast? Häbenema peaks seda, et kavatsetakse apoliitilise sildi all rahvast lollitada. Nimi ei riku meest, kui mees ise igati austamisvääriline on…
Jääb vaid üle soovida jõudu valijaile kookonite (valimisliidud) lahtiharutamiseks. Vanasõna ütleb, et põrsast kotis ei osteta. Nii ka valimistel: erakondade nimekirjadega on selge, mis seltskond koos. Valimisliitudega tuleb aga olla tähelepanelik. Kas kauni, kodupaigaga seotud nime taga on kohalikud aktiivsed ühenduste inimesed, kes ei taha end ühegi erakonnaga siduda või peidavad erakonnad end apoliitilise sildi taha?
Samas on iga valimisliit registreerimise hetkest sisuliselt poliitiline ühendus. Kas üksikkandidaat on apoliitiline? Ei ole, sest ta kandideerib kohalikku volikokku ja kui ta osutub valituks, siis on saanud oma mandaadi ja on seega poliitik.
Jõudu valijaile ja jõudu poliitikutele apoliitiliste kookonite valmistamisel!
iii
TERJE TREI, Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht
