Jõgeval peeti möödunud laupäeval Jõgevamaa esimest rahvakultuurifestivali “Jõgeva ja Pedja vahel”. Selle raames said teoks tantsu- ja laulupidu ning käsitöölaat.
Nii tantsu- kui ka laulupeo kava oli kokku pandud põhiliselt tänavusuviste Tallinna suurpidude repertuaari kuuluvatest tantsudest-lauludest. Ent selliste pidude puhul ei saa matemaatiku moodi öelda, et summa ei olene liidetavate järjekorrast. Oleneb ikka küll. Nii et repertuaari “kohustuslikkusele” vaatamata oli siinse festivali kunstilisel toimkonnal mänguruumi omajagu. Ning mõlema peo kava oli saanud hoogne, sidus ja oma looga. Kaasa mõtlema sundivaid ja hinge liigutavaid vahetekste sai kuulata Jõgevalt pärit Tallinna Linnateatri näitleja Hele Kõrve esituses.
Rahvakultuurifestivali kunstilist toimkonda juhtisid värsked jõud: tantsupeo kunstiline juht oli Ave Lääne, laulupeo kunstiline juht Janne Fridolin ja kahe peo ühine lavastaja Eva Klemets. Esimene on Jõgeva tantsuõpetaja, teine Jõgevalt pärit Tallinna dirigent ning kolmas Tallinnas elav näitleja ja lavastaja. Kolm värsket silmapaari olid leidnud uued ja hästitoimivad peopaigad: tantsupidu peeti Jõgeva põhikooli Piiri tänava hoone tagusel staadionil ning laulupidu sama kooli Rohu tänava õppehoone taga pargis.
Head peopaigad
Staadion oli maakonna rahvatantsurühmade mahutamiseks just paras ning publiku jaoks rajatud ajutine tribüün andis võimaluse ka tantsijate moodustatavaid mustreid näha. Lauljate jaoks oli parki ehitatud ajutine poodium, vaatajate jaoks toodud aga kohale pingid. Laulupeole pani emotsionaalse punkti Alo Mattiiseni poolt Betti Alveri tekstile kirjutatud laulu “Pilvele” esmakordne esitus ühendkooride ettekandes.
“Eesti on minu silmis õnnistatud maa, sest siin on nii palju andekaid inimesi,” ütles rahvakultuurifestivalil viibinud Moldova Vabariigi suursaadik Eestis Victor Guzun. “Tundub, et siin tantsivad või laulavad kõik inimesed. Kui nii väikeses paigas nagu Jõgeva toimub sellise tasemega festival, siis on see väga suur asi.”
Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt lisas, et lauljatel, tantsijatel ja pillimängijatel oli sära silmis.
“Sellel peol ei tantsitud ega lauldud sellepärast, et pidi, vaid sellepärast, et taheti. Loodan, et maakondlike pidude traditsioon jätkub ka tulevikus,” sõnas Pille Tutt.
20 aastat hiljem
Kui tantsijad käisid festivalieelsel nädalal päris mitmel korral Jõgeval proove tegemas, siis lauljad said proovideks kokku alles samal päeval.
“Täna hommikul oli mul veel üsna kõhe tunne, sest ma ei kujutanud ette, kuipalju lauljaid kokku tuleb ja kuidas nad repertuaari on omandanud, aga lauljad olid väga tublid ja publikult tuli tagasi just selline emotsioon, nagu ootasin,” ütles Janne Fridolin. “Minu jaoks oli sümboolne, et sain kakskümmend aastat pärast Jõgevalt lahkumist siia sellisel viisil tagasi tulla.”
Eva Klemets lisas laulupeo ajal taevasse tõusnud vikerkaarele viidates, et isegi loodus aitas peo kordaminekule kaasa.
Jõgevamaa rahvakultuurifestivali projektijuht oli Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar ning festivali aitasid teoks teha Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Jõgeva linna- ja maavalitsus ning Eesti Kultuurkapital ja selle Jõgevamaa ekspertgrupp.
i
RIINA MÄGI
