Möödunud laupäeval anti Viljandis Pärimusmuusika Aidas üle Eesti Kultuurkapitali ja sihtkapitalide aastapreemiad. Rahvuskultuuri sihtkapitali poolt pärjatute hulgas oli ka Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja, keda tunnustati hingestatud kujundiloome eest 2008. aasta luulelavastustes.
“Liblikapüüdja esitas sihtkapitali aastapreemia saamiseks Eesti Harrastusteatrite Liit,” ütles Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali esimees Toomas Lõhmuste. “Ühest küljest ei olnud möödunud aastal harrastusteatrite riigifestivali, mille parimale trupile oleks saanud rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia anda, teisalt on peatselt kahekümneaastaseks saav Liblikapüüdja sellist tunnustust igati väärt, sest nad on kogu oma tegutsemisaja jooksul pidevalt n-ö pildil olnud ja festivalidel silma paistnud. Eriti võimsate kujunditega on tähelepanu äratanud nende luulelavastused. Mul on väga hea meel, et kooliteatrit on tunnustatud kui täisväärtuslikku ja tõsiseltvõetavat teatrit. Sest seda Liblikapüüdja, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Krevera, Varstu Keskkooli Kõgõkogo ja teised tugevamad kooliteatrid ju on.”
Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja asutaja ja lavastaja Lianne Saage-Vahuri arvates oli Liblikapüüdjale rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia määramine päris ilus žest ning 40 000 kroonine preemiasumma võimaldab kevadele natuke muretumalt vastu minna.
“Peopidamiseks me seda raha küll ei kuluta, vaid ikka kuhugi sõitmiseks — näiteks Saarema miniteatripäevadele,” ütles Lianne Saage-Vahur.
Rahvakultuuri sihtkapital andis seekord välja ühtekokku kaheksa aastapreemiat. Paremaid tunnustasid ka arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, kehakultuuri ja spordi ning kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital. Lisaks 25 000-50 000 kroonistele sihtkapitalide aastapreemiatele anti välja kaheksa 100 000 kroonist Eesti Kultuurkapitali aastapreemiat. Need said Mari Tarand raamatu “Ajapildi sees” eest, Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke ja Ingrid Ruudi keskkonna- ja geopoliitilise ruumiinstallatsiooni “Gaasitoru” eest 11. Veneetsia arhitektuuribiennaalil; Ilmar Valdur, Andres Ojari, Markus Kaasik, Kalle Komissarov ja Mihkel Tüür Pärnu raamatukogu arhitektuurse terviklahenduse eest, Asko Kase filmi “Detsembrikuumus” eest, Peep Lassmann juhtrolli eest Eesti muusikaelu ja muusikahariduse edendamisel ning särava interpreeditegevuse eest, teatriprojekt “Tagasi Vargamäele” tõe ja õiguse otsimise eest julguse ja hingega, Eesti Pärimusmuusika Keskus Pärimusmuusika Aida missioonikindla ja tulemusrikka avahooaja eest ning Raul Rebane olümpiavõitja Gerd Kanteri taustajõudude pikaajalise tulemusliku juhtimise eest.
iii
RIINA MÄGI
