Ühinemislepingute tutvustamiseks mõeldud rahvakoosolekud kipuvad kujunema koalitsiooni ja opositsiooni omavaheliseks maadejagamiseks. Rahvakoosolek ei ole paraku volikogu istung, just seal peaksid lugupeetud rahvaesindajad oma seisukohad klaariks saama.
Miks rahvas ühinemislepingu ühisaruteludele ei tule, on täiesti mõistetav. Kes viitsiks lihtsalt niisama raisata kallist aega ja kaasa rääkida, kui sinu jutust ei ole mingit kasu. Mitte keegi ei kuula, mida kodanikel öelda on. Rahvast ei kaasata otsuste langetamise protsessi. Inimesed tajuvad selgelt, et tegelikult pole nende ideed ja mõtted oodatud. Või kui neid ka välja käia, siis ei muutu sellest mitte midagi. Mõnel rahvakoosolekul on nii piinlik istuda, et seal ei suuda kuigi kaua ollagi. Tulemus on farss. Tegelikult peaks aga arutletama meie elu väga oluliselt muutvate küsimuste üle.
