Teisipäeval, 6. mail tähistati üle-euroopalist rahvakohtunike päeva konverentsiga rahvusraamatukogu väikeses saalis.
Oma tervitusi edasi andma ja rahvakohtunike töö olulisust rõhutama olid tulnud riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Hannes Kiris, Harju maakohtu esimees Helve Särgava, justiitsminister Andres Anvelt, peaprokurör Norman Aasa ja kogemusi Soomest jagas Soome rahvakohtunike liidu esimees Matti Laukkanen.
Kodanike osalemine õigusemõistmises on üks demokraatia olulisemaid elemente, mis on võrdne demokraatia põhiõigusega – isikuvabadusega. Kodanikud on osalenud õigusemõistmises sadu aastaid ja see jätkub ka tulevikus. Nii on öelnud Euroopa komisjoni asepresident Viviane Reding.
Paraku on Eestis pärast riigi taasiseseisvumist rahvakohtuniku staatusse mitmeti suhtutud ja konverentsi põhiteema oligi sellele pühendatud.
Järgmise aasta mais tuleb määrata uued rahvakohtunikud, aga kuidas edasi, ei ole veel selge. Kõik esinejad vaagisid poolt- ja vastuargumente. Ühismõtteina jäid kõlama Helve Särgava kolm põhimõtet: rahvakohtunike arv peab vastama vajadusele, tööandjatele tuleb selgitada rahvakohtunike töö olulisust pikaajaliste protsesside puhul ja koolitus rahvakohtunikele on samuti oluline. Rahvakohtunik ei pea olema jurist, aga ta peab teadma esmaseid protsessi reegleid ja suutma neid siduda oma oskuste ja elukogemustega.
Jääme ootama, millised on otsused tuleviku suhtes. Rahvakohtunikel tundub „püssirohtu” jätkuvat. Minister soovitas neil kasutada oma tegemisi propageerides ja kaitstes meedia jõudu. Antud kirjatükki avaldades nii toimingi.
Meie maakonnast osales konverentsil lisaks siinkirjutajale ka Heli Raevald.
i
HELDUR LÄÄNE, Tartu maakohtu rahvakohtunik
