Valitsejate arrogantne käitumine ja erakondade rahastamisega seotud mured andsid viimasele poliitika-aastale tooni. Läinud aastal alanud diskussioon sai laiema ühiskondliku kõla kindlasti ka seetõttu, et skandaalide keskmes on peaministripartei.
Sotsiaaldemokraadid on viimastel aastatel järjekindlalt rõhutanud, et seni, kuni on päevakorral kahtlused erakondade rahastamise ja valimiskulutuste teemal, pole ka loota, et inimeste usaldus erakondade ja riigikogu vastu tõuseks. Eesti ühiskond ei muutu avatumaks ja läbipaistvamaks enne, kui rahastamist ja valimiskampaaniaid puudutavad reeglid pole ümber tehtud.
Inimesed ootavad muutusi
Samas on mitmed poliitikud leidnud, et meil on demokraatiaga kõik hästi, ja juba käivitunud avalikud arutelud on vaid välise vormi küsimus, mille tulemusel ei juhtu midagi sisulist. Need väited ei vasta kindlasti tõele: valitsejate ülbe suhtumine sisulistesse ettepanekutesse ja teistsuguste arvamuste ignoreerimine ongi toonud kaasa ootuse muutusteks.
Kui keegi pakub näiteks majanduse vallas välja ideid, mis ei haaku valitsuse juhtpartei kivistunud lähenemisega, siis tembeldatakse need kohe ebapädevateks või suisa riigivastasteks.
Poliitika ongi avalik asi ja kui liiga pikalt oma toolidele kinni jäänud tegelased sellega leppida ei suuda, siis on neil vaja vahepeal puhata. Eriti halekoomiliseks läheb olukord siis, kui vastavat ettepanekut pareeritakse sõnavõtuga, et meid ei suudagi keegi asendada, sest kellelgi teisel lihtsalt ei ole sellist pädevust. Ehk kuulutatakse vaid ühte tõde ja ideoloogiat ning välditakse või püütakse naeruvääristada teisi arvamusi. Valitsuserakonnad võiksid lõpuks aru saada, et ühiskonnas täna tuure koguv Rahvakogu protsess on sellesama ülbuse tulemus. Mulle tundub, et täna on jõudmas ka parlamenti arusaam, et nüüd on muudatusi tõesti vaja.
Erakondade riigieelarvest rahastamine õiglasemaks
Sotsiaaldemokraadid on jooksnud sellest rongist pisut kiiremini. Eelmise aasta novembris algatasime riigikogu valimisseaduse ja erakonnaseaduse muudatused, et lihtsustada märgatavalt uute jõudude poliitikasse tulekut ja suurendada valijate tahet riigikogu koosseisu kujunemisel. Eelnõu teeb uustulnukatele lihtsamaks nii erakonna registreerimise kui oma nimekirjaga valimistel kandideerimise.
Lisaks erakonna moodustamiseks vajalike inimeste arvu vähendamisele, tahame seadustada, et vastne erakond oleks nelja aasta jooksul vabastatud valimiskautsjoni maksmisest, ning alandada valimiskünnise neljale protsendile.
Eelnõu vastuvõtmisel muutuks erakondade riigieelarvest rahastamine õiglasemaks ja seda just väiksemate ning parlamendiväliste erakondade suunas. Meie ettepanek on muuta erakondade rahastamispõhimõtteid nii, et pool toetusest jaguneks võrdselt kõigi künnise ületanud erakondade vahel ja pool jagatakse kõigi valimistel osalenud erakondade vahel vastavalt saadud häälte arvule.
Ainumääravaks peab saama valijate tahe
Väga oluline on, et riigikogu koosseisu kujunemisel saaks ainumääravaks valijate soov, milleks on vaja muuta üleriigilised nimekirjad avatuks. See tähendab, et kandidaadid reastuksid ümber vastavalt oma ringkonnas antud häälte arvust saadud protsendile.
Lisaks ei tagane me oma ettepanekust vähendada valimiskampaania mahtusid. Arutelu koht on, kas teha seda reklaamimahtude või konkreetse rahalise ülempiiri kehtestamise kaudu. Sisuliselt on see ainus võimalus kärpida valimiste eel naeratavate plakatite osakaalu ja suurendada sisuliste poliitvaidluste rolli.
Veel on sotsiaaldemokraadid andnud parlamendi menetlusse eelnõu, mis on suunatud riigikogu enda avatumaks muutmisele. Tahame tunnustatud kodanikeühendused senisest paremini riigikogu komisjonide töösse kaasata. Ühtlasi näeme, et vabaühendustest võiksid saada parlamendi komisjonide pidevad koostööpartnerid.
Igaühe sõna maksab
Teisisõnu on riigikogul tahtmise korral demokraatia edendamiseks tööd kuhjaga. Aga kui seda tahet ei ole, siis ei liiguta mägesid ka jääkeldris alanud sula. Usun siiski, et seekord ei ole teistel erakondadel võimalik rongist maha jääda.
Olen lootusrikas ka selles osas, et rahvakogu nime kandvas keskkonnas (www. rahvakogu.ee) avaldavad paljud inimesed oma arvamust ega vaata passiivselt pealt, mis meie oma riigis sünnib. Teeks seekord tõesti nii, et selles protsessis maksab igaühe sõna ja head ettepanekud ei jääks portaali sisestamata.
Mida rohkem on seal toetust leidnud häid mõtteid, seda suurem on tõenäosus, et need leiavad tee ka seadusemuudatustesse. Hoo sisse saanud avatud arutelus tuleb aktiivselt kaasa lüüa, oma arvamus välja öelda ning demokraatia arendamises kaasa rääkida.
i
KAJAR LEMBER, riigikogu liige, SDE
