Võib öelda, et kui haldusreform alguse sai, oli Palamuse lasteaia uue hoone rajamise protsess juba täies hoos.
2014. aasta 10. juunil kirjutas ajaleht Vooremaa: “Palamuse lastel veab!
Kui kõik hästi läheb, saab Palamuse lasteaed viie aasta pärast suurt juubelit tähistada täiesti uues omas majas. Valla otsus ehitada uus moodne lasteaed on igati teretulnud. Loodetavasti kolib nüüd Palamusele veel palju noori peresid, kes kõik oma põnnid juba uude majja mängima ja õppima viia saavad.
Kes tahaks võrrelda uut ja vana lasteaeda, võiks Jõgeval külastada uut, hiljuti valminud Karikakart, kus on põnnidele loodud igati nüüdisaegsed tingimused. Jõudu Palamuse vallale ehitamiseks raha leidmisel!“
Õnnitlused olid seotud Palamuse volikogu otsusega läbi viia uue lasteaia projektikonkurss ja see siis valmis ehitada. Muidugi loodeti sel ajal võimalikele Euroopa Liidu või riiklikele programmidele. Paraku need lootused ei täitunud: uue rahastusperioodi rahadest said rõõmu vaid Tallinna lähiümbruse vallad. Tuli hakata muid teid leidma.
Appi tuli rahandusministeerium
Vähemalt nii vallas tunnetati kui kohtuti rahandusministeeriumi ametnikega. Oli ju teada, et vald ei saa nii moodsa (millest tekib ka kõrge hind) lasteaia ehitamiseks laenu võtta, sest lubatud netovõlakoormus omavalitsustele on 60 protsenti. Riik näitab kõikides võlatabelites oma siseriiklikuks võlaks 0. Kuigi paljud kohtumajad ja ka nüüd valmiv “superministeeriumi” hoone valmivad kohalike firmade abiga ja riik neile lihtsalt iga-aastaselt üüri maksab. Sama meetodit soovitati ka meile: “kui” meil õnnestuks vaid selline ehitaja leida.
Meie pearaamatupidaja arvutas rahasid igat pidi ja teatas volikogus, et maksimum, millega võiduprojekti lasteaia ruumide üürimisega hakkame saame, on 14 eurot ruutmeetri eest. Vald korraldas kontsessiooni. Tulemus oli kurb: üürihinnaks tuli 24 eurot ruutmeetri eest. Kuulutasime välja teise hanke ja pakkusime tingimustes, et kõik vajalikud välitööd ja sisustuse muretseb vald ise. Arvestasime projektist lähtuvalt maksimaalselt ühe miljonilise kuluga. Ja selline võimekus meil ka oli ning on. Kontsessiooni tulemuseks oli ruutmeetri üürihind alla 10 euro.
Tulemus oli rõõmustav, kuid rõõm oli üürike…
Viimasel ajal on ajalehed Postimees ja Vooremaa uhkete pealkirjade- ja maailmalõpuennustusega sarnase sisuga tekitanud nii Eestis, aga eriti tulevase uue valla elanikes ehmatust ja paanikat. Meie leiame, et artiklite sisu ei vasta tõele. Hetkel käib lihtsalt rahandusministeeriumi ja Palamuse valla vaheline kirjavahetus seoses meie üürilepingu- ja sellega seotud võimaliku võlakoormuse tõlgendamise osas. Palamuse vald ja need õigusbürood, kelle poole pöördunud oleme, on kindlad, et antud üürilepingu punktidest lähtuvalt ei peaks kogu 20 aasta üürisumma olema arvatud netovõlakoormuse hulka. Rahandusministeerium arvab hetkel teisiti.
Samas saime 2016. aasta 1. mail rahandusministeeriumi ametnikult sellise kirja: “Rääkisin …ga. RKAS lepingus on kirjas, et hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ja üürileping sõlmitakse 20 aastaks. Tähtaja möödumisel ei saa riik hoonet endale. Kas teil on võimalik sellist lepingut sõlmida? Vajadus lasteaia järele ei kao ja nagu aru sain, on teil tingimus, et saate hoone lepingu lõppemisel endale.
Nagu meie aru saime, ei olnud antud ametnikul veel selget arusaamist meie lepingust. Siiski võime kinnitada, et ka meie lepingus on antud tingimused täidetud!
Palamuse ei ole kedagi petnud
Isegi Postimehe kommentaarides on kõlanud väiteid, et tegime ühinemise varjus “rehepappi”. Paraku tuli artiklitest välja, et ka meiega ühinejad on samal arvamusel. Sellest on kahju. Nagu kirjeldatud eespool, olid otsused ja protsessi käivitamine alanud kaugelt enne haldusreformi käivitumist. Juba 2009. aastal selgus päästeameti ja terviseameti aktidest, et hoone ei vasta lasteasutustele esitatavatele nõuetele. Renoveerimisplaanide koostamisel esitas oma seisukoha Muinsuskaitse amet (hoone asub miljööväärtuslikus piirkonnas) ning teatas, et hoonet võib ümber ehitada (renoveerida) ainult sisepindade osas ning vajalikud ventilatsiooni ja muude seadmete paigutamine on ülimalt kulukas, ebaratsionaalne ja lasteaiale vajalikke sisepindu oluliselt vähendav. Sellest ka uue maja vajalikkus.
Väidetavalt varjasime infot liitujate eest. Ent eelmise aasta 27. septembri haldusreformi juhtkomisjoni protokollis on ka uue valla investeeringute kava projekt, kus Palamuse lasteaial oli sel ajal kavas summaks neli miljonit. Lisas kirjas, et kontsessioonihange käib.
Sama päeva rahanduskomisjoni protokollis on kirjas: “Jõgeva linna esindajad tegid ettepaneku, et objektid ei peaks kavas olema prioriteetsuse järjekorras, sest enamik objekte sõltub meetmete rahastusest ja hetkel pole teada, millal mingi meede avaneb ja kas saadakse rahastus või mitte. Palamuse valla esindaja oli seisukohal, et Palamuse valla puhul peaks siiski jääma prioriteedid, sest esimene prioriteet on vallal lasteaed.
2016. aasta 6. oktoobri juhtkomisjoni protokollis on kirjas Palamuse valla kommentaar: “Meie lasteaia teema on kogu aeg olnud tabelites sees ja seda juhtkomisjonis pole keegi tõstatanud. Me pole rääkinud 4 miljoni suurusest investeeringust, vaid kontsessioonihankest.”
2016. aasta 18. oktoobri ühinemislepingu investeeringukava lisas on kirjas, et valla omaosalus on ca üks miljon ja teenus ostetakse sisse kontsessiooniga. Kuna olime kogu aeg edastanud juhtkomisjonis teavet, et hankes küsime üüri ruutmeetri hinda, siis nii ka ühinemislepingu investeeringukava lisasse kirja saigi, et maksumus selgub kontsessiooniga. Palamuse valla esindajad informeerisid juhtkomisjoni koheselt peale hanketulemuste kinnitamist volikogu poolt, see oli seitsmendal detsembril kui toimus järjekordne juhtkomisjoni koosolek. Kuna ühinemise dokumente ei tohtinud enam muuta, siis ühinemislepingu investeeringute lisasse jäigi selline ebamäärane “maksumus selgub kontsessioonigaˮ teave.
Ühinemisleping sõlmiti mullu 28. detsembril.
Palamuse poleks Palamuse…
…kui me ei peaks meie ülimateks prioriteetideks lapsi, haridust ja kultuuri. Sellest lähtuvalt on kõik volikogud ja valitsused ka tegutsenud. Meil on läbi aegade toiminud rahvamajad koos tasustatud ringijuhtidega. Meie kõrgharidusega lasteaiaõpetajad saavad üldharidusõpetajatega võrdset palka ja seda ainukesena liituvatest valdadest. Me toetame tugevalt laste ja täiskasvanute rahvakultuuri kollektiive, sest näiteks viimasel laste ja noorte laulu- ja tantsupeol osales Palamuse vallast seitse kollektiivi.
- aasta 22. jaanuaril ilmus Vooremaas artikkel pealkirjaga “Palamuse kooli gümnaasiumiosale lüüakse hingekella”. Kuid juba 5. märtsil ilmus uus artikkel pealkirjaga “Palamuse ei torma gümnaasiumiosa sulgema”.
Meie kõigi, eriti aga laste ja nende vanemate rõõmuks töötab gümnaasiumiosa siiani. Loodame, et peagi võib sarnaseid pealkirju näha ka lasteaiaga seonduvalt.
Palamuse vald on siiani kindel, et me saame lasteaia üüri maksmisega hakkama. Paljud ei tea sedagi, et antud üürihinna sees on ka hoone kindlustus, kõik vajalikud remondid kahekümne aasta jooksul ning lisaks on maja ka praktiliselt nullenergia hoone, seega langevad ära ka kütte- ja elektrikulud.
Kuna ei meil ega ka teistel ühinevatel omavalitsustel ei ole võimalik ühinemislepingust lahkuda, siis on ainus võimalus koos maha istuda ja rahulikult arutada, kuidas edasi minna. Ise muidugi loodame, et eesmärgiks on edasiminek võrdväärsete partneritena.
RAIT PERSIDSKI, TERJE RUDISSAAR, VALDI REINAS, Palamuse valla esindajad ühinemise juhtkomisjonis
