“Mina küll rahapesuga kokku ei puutu!” on ilmselt tüüpilisim reaktsioon, kui küsida inimeste arvamust nende võimaliku seose kohta rahapesu kui kuriteoga.
Ühelt poolt on justkui põhjust rõõmustada, sest selline suhtumine viitab, et vestluskaaslasel ei ole kuritegelikke plaane. Teisalt aga on tegemist selge märgiga, et sageli ei tunnetata ohte, mis tegelikkuses on reaalsemad, kui esmapilgul võib näida.
Kõikvõimalike tehnoloogiliste ja kommunikatsioonivahendite areng on mõneti paradoksaalselt toonud kaasa ka rahapesumeetodite keerukuse kasvu ning avardanud oluliselt erinevate võimaluste ringi, kuidas teostada rahapesu nii, et selle avastamine oleks võimalikult vähe tõenäoline.
Kurjategijad kasutavad keerulisi skeeme
Juba ammu ei tähenda rahapesu üksnes suurte kohvritega sularaha käest kätte toimetamist, et selle eest väärisesemeid osta. Tänase päeva skeemid on märksa keerukamad ning nendes püütakse üha enam vahelülidena kasutada n-ö inimesi tänavalt, kes ei pruugi oma seotusest isegi mitte teadlikud olla.
Praktiline kogemus näitab, et tulenevalt püüdest olla seaduseandjatest sammu võrra ees, kasutavad kurjategijad väga erinevaid võimalusi, kuidas inimesi nende eneste teadmata rahapesuskeemidesse kaasata. Identiteedivarguse ohvriks ning seeläbi rahapesuskeemi üheks lüliks võib sattuda nii poes kaardiga makstes (tõsi küll, selliseid intsidente tuleb ette üha harvem, kuna kaadrimaksete teostamiseks kasutatakse järjest turvalisemaid kanaleid), jagades kõrvalistele isikutele oma pangaparoole kui avaldades informatsiooni oma isiku ning pangakonto kohta vastusena (e-)postkastist leitud kirjale, kus teatatakse, et olete suure lotovõidu omanik või saanud tundmatult kaugel maal elanud sugulaselt hiigelpäranduse.
Sama kehtib ka ettevõtete kohta: võttes vastu pakkumise vahendada teatud tasu eest tundmatut raha, eriti kui see saabub kontole välisriigist, riskitakse sattuda rahapesija rolli.
Hoolsusmeetmete ring on lai
Vältimaks selliseid olukordi, on ettevõtjatele, kelle ärakasutamise oht rahapesuskeemides on suurim, pandud kohustus rakendada teatud rahapesu avastamist hõlbustavaid abinõusid, mida nimetatakse hoolsusmeetmeteks. Viimased võimaldavad kas koheselt või vahel ka teatud aja pärast tuvastada, kas tehing või sellesse kaasatud isik(ud) on seotud rahapesuga.
Ühelt poolt püütakse seeläbi kaitsta ettevõtjat ennast, kuna igasugune – nii teadlik kui mitteteadlik – kaasatus rahapesuskeemi võib ettevõtja maine jäädavalt rikkuda. Teisalt on see äärmiselt oluline riikliku rahapesu tõkestamise süsteemi efektiivsuse tagamiseks, kuna võib anda hoobi riigi usaldusväärsusele tervikuna. Viimase mõju riigi elanike igapäevaelule on raske üle hinnata, kuna pikemas perspektiivis võib see kaudsete mõjudena tuua kaasa välisinvesteeringute vähenemine või riigireitingu alandamise ning seeläbi ka näiteks tööpuuduse kasvu ja laenuintresside tõusu.
Hoolsusmeetmete ring on reaalsuses üsna lai. See varieerub isikusamasuse tuvastamisest, millega me kõik ilmselt oleme pangas tehinguid tehes kokku puutunud, kohustuseni teavitada rahapesu andmebürood kõikidest tehingutest, mille teostamisel ettevõtjal tekib kahtlus, et kas tehing ise, selle teostaja või tegelik kasusaaja võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega.
Sestap loodame, et teadvustades, milleks selliseid samme reaalsuses astutakse, suhtuvad nii inimesed kui ettevõtjad nimetatud kohustuste täitmisse täie tõsidusega. Sest rahapesu tõkestamisse saab panuse anda meist igaüks!
KERLY KRILLO,
Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo
