|
|
Kuigi konkurentsiamet ei tuvastanud Järva ja Jõgeva maavanemate taotlusel läbi viidud järelevalve käigus kiirabikonkursi korraldamisel konkurentsiseaduse rikkumist, tõi amet välja rahandusministeeriumi seisukoha, mille järgi on kiirabiteenuse ost riigihange. |
Rahandusministeerium teatas, et riigihangete seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkursitingimuste efektiivne rakendamine riigihankel.
Nii Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kui ka Järva maavanem Tiina Oraste tunnistasid, et nende pöördumine konkurentsiameti poole ei olnud asjatu. “Vastuses on välja toodud rida momente, mis näitavad, et Eesti Kiirabiliit on siiski püüdnud konkursi tingimusi otseselt suurematele teenusepakkujatele soodsamas suunas mõjutada. Kusjuures teame, et väiksemaid teenuseosutajaid tingimuste koostamise protsessi ei kaasatud,” märkis maavanem.
Tiina Oraste hinnangul juhtisid nii vastus kui kogu toimunud protsess kõigi riigiametnike tähelepanu sellele, et reforme kavandades ja ellu viies ei tohi eirata ühtegi osapoolt, keda see puudutab, ning kogu protsess peab olema algusest peale avatud ja kõigile arusaadav.
Tervishoiupoliitiline valik
Kuigi terviseameti koostatud kiirabiteenuse osutamise konkursi tingimustes on mõningaid sätteid, eelkõige teeninduspiirkondade suurendamine, mis võivad esialgsel vaatlusel olla soodsamad suurematele ettevõtjatele, on need tingimused seotud eelkõige kavandatud kiirabireformiga, teatas konkurentsiameti pressiesindaja. Kiirabireformi ja piirkondade arvu vähendamise näol on tegemist tervishoiupoliitilise valikuga.
Konkurentsiamet märkis, et kümmet kiirabiteenuse teeninduspiirkonda ei saa pidada toimiva konkurentsi seisukohalt ilmselgelt liiga väikeseks arvuks ning et terviseamet on näinud ette tingimusi liigse turukontsentratsiooni tekkimise vältimiseks. Näiteks on konkursitingimuste kohaselt igal isikul õigus taotleda kuni kahte teeninduspiirkonda.
Terviseamet otsustas alates 2014. aasta 1. jaanuarist tuntavalt vähendada kiirabi teeninduspiirkondade arvu, nii et uued teeninduspiirkonnad oleksid senisest oluliselt suuremad. Kiirabiteenuse osutajate leidmiseks uutes teeninduspiirkondades kuulutati välja konkurss.
Enne konkursi väljakuulutamist oli suuremaid kiirabiteenuse osutajaid koondav Eesti Kiirabi Liit esitanud terviseametile konkursi tingimuste kohta ettepaneku, mille kohaselt oleks tekkinud suurematele kiirabiteenuse osutajatele märkimisväärne eelis. Järva ja Jõgeva maavalitsus palusid konkurentsiametil nimetatud konkursi asjaolusid selgitada.
Konkurentsiameti hinnangul on Eesti Kiirabi Liidu ettepaneku näol tegemist ühe huvirühma tagatrepitööga terviseametis. Konkurentsiseaduse alusel ei ole ettevõtjate ühenduse poolt ettepanekute tegemine konkursi korraldamise tingimuste kohta keelatud.
Arvestada tuleks kõigi osapooltega
Konkurentsiamet peab samas oluliseks, et erialaliidud arvestaksid oma tegevuses võimalikult palju kõigi osapoolte, sealhulgas patsientide ja teiste teenuseosutajate huvidega.
Võrreldes Eesti Kiirabi Liidu ettepanekut ning terviseameti poolt tegelikult kehtestatud konkursi tingimusi, leiab konkurentsiamet, et need on siiski olulises osas erinevad ning seega ei saa väita, et terviseamet oleks Eesti Kiirabi Liidu ettepanekust lähtunud.
Järva maavanem Tiina Oraste ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev pöördusid 16. jaanuaril konkurentsiameti poole palvega uurida terviseameti poolt väljakuulutatud kiirabi osutamise avaliku konkursi tingimusi, mis annavad selge eelise suurematele teenuse osutajatele ja on vaba konkurentsi suhtes diskrimineerivad.
i
HELVE LAASIK
