Sügisel toimus täiskasvanud õppija nädala raames üle Eesti enam kui 120 rahatarkuse koolitust. Osalejaid oli üle 1600 ja tagasiside põhjal olid oma rahaasjade kontrolli all hoidmiseks saadud teadmised neist paljudele esimeseks reaalseks kokkupuuteks finantsharidusega.
Rahatarkuse koolitustest uue aasta hakul kokkuvõtteid tehes selgus, et 21 protsenti tagasiside andnutest ei planeeri oma rahaasju ette, vaid kulutab vastavalt sissetulekule. Samuti ei koosta 41 protsenti osalenutest isiklikku eelarvet. Ometi on just pikaajaline säästmine, eelarve koostamine ja seeläbi oma tuludel ja kuludel silma peal hoidmine finantskirjaoskuse alustalad.
Aitamaks inimestel aastalõpu tarbimise kõrgperioodi järel rahaga vastutustundlikult ümber käia, on uusaastalubaduste jagamise ajal paslik anda mõned põhimõttelised soovitused neilegi, kes koolitustel ei osale.
Leidke motivatsioon!
Neile, kes oma rahaasju ei planeeri, võis aastalõpp tähendada aega, mil kulud ületasid tulud ja eelarvesse tekkis ootamatu auk. Eelarve puudumisel võib kaine mõistuse asemel väga lihtsalt võimust võtta mentaliteet “võidab see, kel on surres kõige rohkem asju”.
Selleks, et eelmisest aastast kaasa võetud aalarveauke suveni lappida ei tuleks, tasub esmalt leida säästmise ja eelarve planeerimise juures ülioluline motivatsioon. Motivatsioonipuudus on reeglina tingitud sellest, et rahaasjad on korrast ära, ning seetõttu on teemaga ebameeldiv tegelda. Sellest tekib omakorda väärarusaam, et kui raha ei ole, siis pole ka midagi
planeerida.
Püstitage eesmärk!
Tegelikkuses on aga nii, et kui on eesmärk, mille nimel pingutada, siis on kuskilt alati võimalik midagi kõrvale panna. Säästes iga päev näiteks ühe euro, teeb see kuus juba 30 ning aastas 360 eurot. Seda summat ei pruugi olla igapäevaselt lihtne kõrvale panna, kuid päevade lõikes on see keskmiseks säästuks saavutatav.
Püstitatud eesmärk aitab tõsta ka motivatsiooni. Selleks, et rahaasjade planeerimine naudingut pakuks, on väga oluline teada, miks seda teha. Ega ilmaasjata öelda, et eesmärk on tähtajaga unistus. Motivatsiooniks veel nii palju, et selge eesmärgi korral kaasneb mõtlemise muutusega reeglina veelgi kohti, mis võimaldavad säästmist ilma elukvaliteedis kaotamata.
Kirjutage tulud ja kulud üles!
Kui motivatsioon ja eesmärk on olemas, pange endale kirja, millised on teie sissetulekud ehk millise rahaga saate igakuiselt arvestada. Seejärel jagage valdkondade lõikes võimalikult täpselt ära, millele kui palju on võimalik kulutada. Eelarvedistsipliinist kinnipidamine on ülioluline.
Mida selgem on pilt, kuhu ja miks raha igapäevaselt kulub, seda lihtsam on kulutusi nii lühi- kui ka pikaajaliselt planeerida. Eelarve annab ülevaate, mille peale ja kui palju kulutate, ning aitab leida võimalusi kulude vähendamiseks või tulude suurendamiseks. Mida väiksemad on sissetulekud, seda olulisem on oma kulutusi täpselt planeerida.
Alustage kohe!
Millal on õige aeg alustada? Vastus on, et tehke seda kohe, sest aasta esimesest kuust alustatud igakuine planeerimine võimaldab teha aasta lõpus oma finantskäitumisest selgemaid kokkuvõtteid. Nõuandeid, kuidas oma tulud ja kulud kontrolli all hoida, leiab tarbijaveebist <http://www.minuraha.ee> www.minuraha.ee, kus on kättesaadav ka elektrooniline finantsaabits, mille lugemisest on mõistlik alustada.
Parim kink, mida aasta alguses endale teha saate, on rahamuredest vaba ja rahulik aasta!
KATRIN TALIHÄRM, Pangaliidu tegvdirektor
