Elame e-ajastul, kus praktiliselt kõik, mis on meie ümber, on virtuaalne: maksame kauba eest pangakaardiga, esitame elektroonselt taotlusi ja deklaratsioone, loeme uudiseid onlinest, suhtleme sõpradega veebikeskkonnas.
Kuid mõned asjad, mis tänapäevasele noorele tunduvad ehk kauge minevikuna, ei ole meie igapäevaelust kadunud. Siinkohal pean silmas sularaha. Ka täna leidub veel kohti, kus on silt kirjaga “Meil kahjuks kaardiga maksta ei saa”. Pean vajalikuks kirjutada täpsemalt neist riskidest ja ohtudest, mis võivad kaasneda sularahas maksmisega või selle vahetamisega.
Järgneb karm karistus
Majanduskuritegude talituse juhina võin öelda, et Lõuna-Eestis ei ole õnneks tegutsenud suuri valerahavabrikuid, pigem tuleb ette väiksemat sorti juhtumeid.
Tuleb meelde üks selline, mis leidis aset paar aastat tagasi, kui 1980. aastal sündinud Gunnar valmistas töökohas 25 000 krooni valeraha ning edastas need oma viiele töökaaslasele levitamiseks. Valeraha valmistas Gunnar, kasutades tööarvutit, skännerit ja printerit. Hiljem maksti valerahaga mitmetes müügikohtades.
Ühel korral tasus kodanik Tartus Võru tänaval asuvas kaupluses lillede eest võltsitud 500-kroonise rahatähega, teine kord ostis ta võltsitud 500-kroonise eest Raekoja platsil seebi. Valeraha levitajad püüdsid võltsitud kupüüridest lahti saada väiksemaid asju ostes. Vaatamata sellele, et Gunnar võltsis raha küllalt väikeses summas, karistas kohus nii valmistajat kui ka valeraha levitajaid vangistusega.
Ka täna laekub meile informatsiooni valeraha kasutamise kohta. Nii näiteks tuli mõni aeg tagasi Tartus asuva kaubanduskeskuse valuutavahetuse kontorisse 19-aastane noormees, kes soovis Eesti kroonideks vahetada kuus võltsimistunnustega USA 100-dollarist rahatähte. Samuti on olemas ka vastupidiseid näiteid, kus püütakse vahetada võltsitud Eesti kroone välisvaluutaks.
Müüja tähelepanu püütakse hajutada
Praktika näitab, et valeraha püütakse kasutada peamiselt väiksemates müügikohtades, kus puudub videovalve. Kurjategija eesmärk on kasutada suurema väärtusega kupüüri ja teha sellega väike ost, et saada tagasi võimalikult palju kehtivat-seaduslikku tagastusraha. Juhul, kui kasutuses on väikese väärtusega valeraha, lisab levitaja võltsitud kupüüre kehtivate rahatähtede hulka, püüdes müüja tähelepanu hajutada.
Reeglina on valeraha trükitud tavalisele kontoripaberile. Võltsitud rahatäht kortsutatakse, et varjata paberi erinevust, mis käega katsudes tunda on. Võltsitud raha on tihti kõveralt välja lõigatud ning kupüüri servad pole ühelaiused. Võltsitud rahal puuduvad kõik ehtsal rahatähel olemas olevad turvamärgised (hologrammid, turvaniit, vesimärgid). Seega – vähegi tähelepanelikumal vaatlusel on sellised rahatähed kergesti tuvastatavad.
Võltsitud kupüüri avastamisel tuleks kohe teavitada politseid lühinumbril 110.
Teadke turvaelementide asukohti
Vaatamata asjaolule, et valerahajuhtumid on Lõuna-Eestis harvad, on siiski reaalne oht, et tulevikus, kui kasutusele tuleb euro, rahavõltsimise juhtumid sagenevad. Senist kogemust arvesse võttes tuleb nentida, et võltsitud eurod on n-ö “kvaliteetsemad“. Välisel vaatlusel võib tunduda, et mõningad turvaelemendid on olemas, samuti kasutatakse ehtsale rahatähele sarnasemat paberit, mis käega katsumisel ei pruugi kahtlust äratada.
Valeraha aitab ehtsast kupüürist eristada info, mis on kirjas Eesti panga poolt koostatud infovoldikus. Vastav info on kirjas ka panga kodulehel
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/muud_uuringud/turva/?ok=1
Olen kindel, et see informatsioon on kasulik eeskätt kaupluste ja äride töötajatele, kelle käest iga päev sularaha läbi käib. Lisaks eeltoodule ei tohi unustada ka vajadust soetada tõhusa sularahakontrolli teostamiseks ultraviolettkiirgusega UV- lamp.
Et võltsitud raha eristamine ehtsast põhineb siiski iga inimese individuaalsetel oskustel ja teadmistel, meenutaksin ka eesti vanasõna: “Usu ainult oma silma”.
iii
JANEK MAASIK, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri majanduskuritegude talituse juht
