Külapäeva läbiviimise võttis talu perenaine Eha Veskimets peamiselt enda kanda ning kutsus rahva selleks päevaks oma õuele kokku. Tema oli ka esimese külapäeva mõtte algataja ja korraldaja. “Pikka aega on Veskimetsad mitmete põlvkondade jooksul olnud siinkandis kooliõpetajad. Sellepärast tundsin justkui moraalset vastutust see asi ette võtta. Seda enam, et kuigivõrd olen minagi sellega seotud, sest olen ka ise õpetaja olnud,” ütles Eha Veskimets.
Kolm koolitundi ja vahetunnid
Raatvere kooli aastapäeva puhul oli ka külapäev kooli-teemaline. Kokkusaamine oligi üles ehitatud koolipäevana, millesse mahtusid kolm koolitundi ja lustakad vahetunnid. Päeva juhtideks oli Eha kutsunud oma küla poisid Ingmar Jõgi ja Margo Veskimetsa.
Esimeses ehk ajalootunnis andis Raatvere piirkonna ja kooli ajaloost ülevaate endine Ranna kooli direktor Laine Raja. Tunni elustamiseks etendati näidendit “Vanaema koolipäev”, mille Eha Veskimets oli kohalikule rahvale mängimiseks seadnud kirjandusmuuseumis leiduva samanimelise näitemängu ainetel. Kaasa tegid nii täiskasvanud kui ka lapsed ning üks väikemees kehastas selles koguni väga vapralt siitkandi kauaaegset õpetajat Jüri Veskimetsa.
Eha Nõmme antud loodusõpetuse tund kujunes suhteliselt lõbusaks, sest õpetaja oli välja otsinud just laste naljakaid ütlemisi ja möödalaskmisi.
Laulmise tunnis õpetas Anna Maria Vaino kokkutulnutele selgeks laulu Peipsist, mida enamik rahvast polnud varem kuulnud. Laululehed sõnadega olid selleks puhuks kõikidele valmis trükitud.
Tundide vahele jäänud vahetunnid sisustati ringmängudega, nagu see endisel ajalgi teatakse olevat olnud. Söögivahetunnil aga pakuti kunagisi kooliaegu silmas pidades silku, kartulit ja kalja.
Mitte ainult Raatvere
Eriti palju oli sellel päeval Vainu talu õuele kogunenud lapsi. Peale oma küla laste tuli lapsi, kes suvel sealkandis vanavanemate juures, ka Sääritsalt, Sookülast ja mujalt. Üldse oli külapäevale tulnud rahvast paljudest lähema ja kaugema ümbruskonna paikadest ? Omedust, Jõgevalt, Koerust, Kohtla-Järvelt jne.
Lastele oli Eha selgeks õpetanud ka toredaid tantse, millega rahva ette astuti. Esinesid ka Ranna rahvamaja memmede tantsurühm Meelespea ja naisrühm Lahe. Üllatusena ilmusid erinevatest ilmakaartest õuele ufod ehk valgete näomaskidega tegelased. Idee oli saadud Rannal peetud kooliteatrite kokkutulekult. Ühiselt söödi hernesuppi ja vahvleid.
Omaette programmi esitasid Anna Maria ja Jüri Vaino, kelle elukoht on praegu küll mujal, Raatveres on aga Jüri isakodu. Tema seatud mälestuslauluga meenutati jäädavalt lahkunud külaelanikke.
Külapäevadeks on ikka kutsutud kokku Raatvere, Piibumäe ja Tossumetsa küla rahvast. Viimati nimetatud küla praegu ametlikes kirjades ei ole, aga omakandi rahva jaoks eksisteerib siiski.
“Ilm oli imeline ja rahvas tuli kõigega hoogsalt kaasa. Korraldamisel olid head abilised Anneli Veskimets koos perega, perekond Jõgi ja paljud teised,” ütles Eha Veskimets, kes siinkandis ühtlasi juba mitmendat suve külaliikumist edendab ja “Kodavere pajatusi” lavale toonud on.
VAIKE KÄOSAAR
