Oktoobrikuus peetakse meil üleriigiliselt ja traditsiooniliselt raamatukogupäevi. Siis oodatakse, et kirjavaratemplites kõiksugu põnevat toimub, et seal näidatakse, tutvustatakse, korraldatakse midagi niisugust, mis meie infoküllastuses inimesi ikka veel köidaks.
Rahvas ei peagi pettuma, sest igal aastal suudavad raamatukogutöötajad nii armsaks saanud traditsioone edasi viia kui midagi uut välja pakkuda. Mida kõike pole raamaturiiulite vahel toimunud! Seal on kohtutud huvitavate inimestega, kuulatud kontserte ja vaadatud teatrietendusi, kusjuures tõepoolest mitte vaid nende sügiseste teemapäevade ajal, vaid aastaringselt.
Olgem ausad: raamatukogupäevad on ju kõik need päevad, mil selle asutuse uksed lugejaile valla.
Mõelgem järele, kus veel tohib teenindajaga mõne teemavälise lause vahetada, ilma et järgmine jutulesoovija selja taga närviliselt köhataks; kus veel võib lugedes (või ka seda teeseldes) aega enne bussi või rongi peale saamist parajaks teha, ilma et see kaaskodanikule või teenindajale kummaline tunduks. Või kust vanainimene teinekord nõu või lohutust saab, kui ühissõiduki graafik ootamatult muutunud… Loetelu võiks jätkata, aga fakt on see, et vähemalt maakohas ilma raamatukoguta lihtsalt ei saa!
