Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et juba suvel palus Mustvee linnaraamatukogu direktor Laidi Zalekešina mul tulla oktoobri lõpus ühel päeval tunniks raamatuid laenutama. Teema kiireks lõpetamiseks andsin viivitamata nõusoleku.
Eelmisel nädalal tuletas Laidi mulle lubadust meelde. Siis sain aru, et olen end paraja supi sisse sokutanud. Hädaldasin, et ma ei tunne laenutamise süsteemi ega tea, kus mingi raamat asub. See polevat probleem, sest raamatukogu lahked töötajad on kõik kenasti kohal ja aitavad. Raske südamega lubasin kokkulepitud kellaajaks kohal olla.
Tunni ajaga päris vilunuks
Teisipäeva hommikul olin juba päris närvis – ma ei tea ju ööd ega mütsi, kuidas ma lähen niisama teisi segama. Igaks juhuks sõitsin kohale pea pool tundi varem, et jõuaksin kõik selgeks õppida. Kirusin tee peal mõttes ennast ja lubasin, et ei kuku kunagi enam niisuguse portsu otsa, peaksin ometi oskama “ei” öelda.
Siis tuli meelde eelmine kogemus sellest, kuidas ajakirjanikuna ametit vahetasin ja 1988. aasta kevadel Tarbja suurfarmis nädal aega lüpsjaks käisin. Mingi tund raamatukogus tundus kõige selle kõrval roosa muinasjutuna. Egas midagi, tuli käised üles käärida ja alustada!
Enne mind laenutas Mustvee linnaraamatukogus lugejatele raamatuid maavanem Viktor Svjatõšev. Tema tundis end juba nagu kala vees. Oskas kõik arvutist üles leida, õigele inimesele õige raamatu laenutada ja üleüldse paistis pärast tunniajalist harjutamist õige vilununa. Sain teada, et maavanem on varem raamatuid laenutanud nii Jõgeva kui Põltsamaa raamatukogus.
“Mustvee raamatukogu pakkumine tuli mulle meeldiva üllatusena, sest siin sai end proovile panna veidi teistsuguses kultuuriruumis ja mitmekeelses keskkonnas.
Mulle meeldib lugeda. Ikka ootab kodus kapi peal mõni pooleliolev raamat, on see siis laenatud raamatukogust või võetud oma rikkalikust raamaturiiulist. Mustvees laenutades avastasin ka enda jaoks ühe huvitava ajaloolise teose, mille kohe Jõgeva raamatukogust broneerisin. See oli Paul Kriwaczeki “Babülon. Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd”,” rääkis maavanem.
Puhkpilliorkestrile tuleb külalisi
Kohe tulid raamatukokku kevadel 140. sünnipäeva tähistanud Mustvee puhkpilliorkestri mehed, kõigepealt Anton Tamm ja siis Jaanus-Einvald Gorstov.
Anton Tamm ütles, et temal vahet pole, kes teenindab, peaasi, et saaks õiged raamatud kaasa. Et tal oli paar raamatut varasemast käes, tuli kõigepealt nende tagastusaega pikendada. Vajasin raamatukogutöötaja abi. Lukia Suvorova aitas ja saime pikendamisega kõik korda. Seejärel laenutasin lugejale raamatu. Tegelikult selgus, et mees oli välja valinud kaks raamatut, teise oleksin unustanud talle kaasa panna. Sain sellegi vea parandatud.
Siis tuli kohe Jaanus-Einvald Gorstov ja temaga läks juba lihtsamalt. Ühtlasi sain teada, et orkestri neljapäevaõhtuse proovi ajaks on Mustveesse oodata Maire Aunastet, kes teeb puhkpilliorkestrist lõiku saatesse “Tõuse ja sära”. No küllap mehed siis end kokku võtavad ja väärikalt esinevad. Millal saatelõik eetrisse läheb, mees ei teadnud. Järelikult tuleb pühapäevahommikuti kindlasti Aunaste saadet vaadata.
Siis tuli paus ja kliente polnud päris tükk aega. Et on koolivaheaeg, polnud lapsed veel ärganud, täiskasvanud tulevad raamatukokku tavaliselt hiljem, lõunapausi ajal.
Raamatukogu on väiksemas keskuses koht, kuhu päeval alati sisse võib astuda. Tuba on soe ja pererahvas lahke. Asjatundlikud ja abivalmis raamatukoguhoidjad on võtmefiguurideks, et lastest ja noortest kasvaksid raamatuinimesed. Lapsi ja noori, eriti teismelisi pole tänapäeval raamatukokku ja lugema meelitada kerge. Enamasti armastavad nad ju arvuti taga istuda ja paberkandjal raamat võetakse mõnel pool kätte suisa sunniviisiliselt, kohustusliku kirjanduse lugemiseks.
Seda enam teevad rõõmu need lapsed, kes on koolivaheajal võtnud nõuks ka muud kirjandust lisaks lugeda.
Kohustusliku kirjandusega keeruline
Kohustusliku kirjandusega ongi nii, et kui neid raamatuid just kümmet eksemplari pole, siis kõikidele soovijatele kohe ei jätku. Sellepärast peavadki mõned lapsed veel nädala lõpus uuesti tulema, ehk on usinamad siis laenatu juba tagasi toonud.
Mustvee raamatukogus sai minu töötund kiiresti läbi. Linnapea Max Kaur jõudis kohale ja oli valmis töö üle võtma. Ta kinnitas, et talle meeldib väga raamatukogus inimestega suhelda ja laenutussüsteemi ta samuti ei karda. Kui pihta ei saa, küsib töötajate käest.
Tegelikult polnudki midagi hullu, mis väga üle mõistuse oleks olnud. Ka laenutussüsteemiga harjub kiiresti, kõik liigutused kuluvad pähe.
Raamatukogupäevade raames tuleb järgmisel nädalal Mustvee raamatukokku lastele külla veel Jõks, rääkis raamatukogu töötaja Anu Ots.
Aktsiooniga Tuntud inimene raamatukogus alustati 2007. aasta raamatukogupäevade ajal. Teiste elualade inimesed on sel puhul Mustvee raamatukogus lugejaid teenindanud viiel sügisel. +
25. üleriigilised raamatukogupäevad
*Kestavad oktoobrikuu lõpuni
*Selle aja jooksul toimub raamatukogudes rohkelt kultuurisündmusi ja huvitavaid kohtumisi
*Eesmärgiks kutsuda inimesi kodukoha raamatukokku
*Eestis on kokku ligi 1000 raamatukogu
*Neist suurema osa moodustavad rahvaraamatukogud ja kooliraamatukogud, mida on Eestis vastavalt 556 ja 372
*2013. aastal vormistati Eesti rahvaraamatukogudes 11,2 miljonit laenutust
Allikas: kultuuriministeerium
i
HELVE LAASIK
