Jõgeva linnaraamatukogus avati kahe nädala taguse ööraamatukogu ajal näitus “Leedu akvarellisuvi”. Sellel on väljas kahekümne autori suureformaadilised tööd, mille kokkukogumiseks kulus näituse kuraatoril Gennadi Lapinil terve aasta. Näitus jääb avatuks 10. augustini.
Jõgeva akvarelligalerii Kala omanik Gennadi Lapin kuulutas juba selle aasta alguses, et pühendab oma tänavused tegemised enamasti leedu akvarelli tutvustamisele. Ning ta on sõna pidanud: “Leedu akvarellisuvi” on juba neljas selle sarja näitus sel aastal. Üks sellel üles astuv autor, kaunaslane Bangutis Prapuolenis, oli ka avamisel kohal.
Oma näitusetöö “Koos loodusjõududega” kohta ütles ta, et see on maalitud ühe Kura säärel Neringas toimunud maalilaagri ajal.
“Merepildil domineerivad sügiseselt tumedad toonid, sest laager toimus oktoobris,” sõnas Bangutis Prapuolenis.
Ta pole üksnes akvarellist, vaid ka skulptor, restauraator ja konservaator. Restaureerimist ja konserveerimist õpetab ta ka Kaunase kunstikolledži tudengitele. Et Tartu kõrgem kunstikool ja Kaunase kolledž teevad omavahel tihedat koostööd, on Bangutisel Tartusse üsna tihti asja: kord loenguid lugema, kord eksamikomisjonis osalema. Ööraamatukogu ajal oli ta parasjagu Tartus toimuval Baltimaade konservaatorite konverentsil. Nii oli Gennadi Lapinil võimalik ta Tartust näituse avamise ajaks Jõgevale meelitada.
“Loon puittaieseid ja restaureerin mööblit. Puiduga tegeldes tunnen, et olen loodusele lähedal. Ka akvarelliga maalimine tähendab minu jaoks kontaktis olemist loodusega. Loodus on kõige suurem looming, inimene saab seda vaid kopeerida. Kui loodust maalin, siis enamasti ikka natuurist,” ütles Bangutis Prapuolenis ja lisas, et Leedus on akvarelliste, kes on säilitanud vana klassikalise leedu akvarellikoolkonna põhimõtted, ent viljeldakse ka moodsat kontseptualismi.
Kolm kogukonda
Gennadi Lapini sõnul on Leedus mitu nn akvarellikogukonda: üks Vilniuses, üks Kaunases ja üks Klaipeda piirkonnas.
“Tunnen paljusid leedu akvarelliste isiklikult ning tuttavate kaudu sain kontakti ka nendega, keda ma veel ei tunne. Nii saigi aasta jooksul kokku väärikas näitusekomplekt. Kõik autorid olid meelsasti nõus osalema, seda enam, et tööde vormistamise võtsin enda peale,” ütles Gennadi Lapin.
Jõgeva akvarellist Eike Salu tõdes, et talle endale imponeerivad kõige enam Tatjana Simanaitiene, Jolanta Vitkute, Jurga Sidabriene ja Bangutis Prapuolenise abstraktse kallakuga tööd, ent “Leedu akvarellisuvi” on siiski tervikuna huvitav ja kõrgel tasemel näitus.
“Tatjana Simanaitiene “Sümfoonia”, mis on pühendatud leedu kunstnikule ja heliloojale Mikalojus Konstantinas Čiurlionisele, on läbipaistvusele ja õrnusele vaatamata värviküllane unenäoline kompositsioon, kus on kõvasti tunda Čiurlionise-aegset juugendit, sümbolismi ja romantismi, saladust ja salapära, läbipõimuvaid ja -kumavaid kujundeid. Kogu töö on pealtnäha hoogne ja vaba, aga tegelikult viimse detailini paigas,” iseloomustas Eike Salu.
Jolanta Vitkute “H2O” on tema sõnul humoorikas, tehniliselt meisterlik ning julgelt lopsakas nii värvis kui ka vormis, Jurga Sidabriene “Looduse peegeldus” annab aga tunnistust sellest, et autor on äärmiselt osav isepäise “märjalt-märga” tehnika kasutamises. Bangutis Prapuolenise “Koos loodusjõuga” on Eike Salu meelest väga jõuline ja tugev taies: sellel toimiv äkiline hele-tumeduse kontrast meenutab kas tardunud vaikust enne või pärast tormi või hoopis kõike eest pühkivat tormi-iili ennast.
Edasi Tartusse
Kõigi autorite töödest eraldi ei võimalda napp lehepind kahjuks kõnelda. Gennadi Lapin kinnitas aga, et soovis sellele näitusele just suures formaadis töid, sest kavatseb enam-vähem sama näitusekomplekti viia Tartusse Vanemuise kontserdimajja, kus väiksemad tööd mõjule ei pääseks. Tartus avatakse näitus 10. septembril.
Üks Vanemuise kontserdimajas näituse tegemise kogemus on Gennadi Lapinil juba olemas. Aprilli algusest mai keskpaigani oli seal üleval galerii Kala koostatud eesti akvarellistide ühisnäitus “Akvarellikillud”. Sellel võis näha kaheksateistkümne autori töid. Jõgeva akvarelliste esindasid peale Gennadi Lapini enda Eike Salu ja Žanna Toht. Oli ka Tallinna, Tartu, Narva autoreid.
“Rahvast käis palju. Imestati, et leidub ka veel selliseid kunstnikke, kes reaalselt eksisteerivaid asju maalivad. Mind ennast aga üllatas, et Jõgevalt oli lihtsam suures formaadis maalivaid akvarelliste leida kui Tartust,” sõnas galerii Kala omanik.
Tal on tekkinud ka üks mure: linnavalitsusel on plaanis Jõgeva linnaraamatukogule põhikooli juurde uued ruumid ehitada, ent uue maja projektist ei anna kuidagi välja lugeda, et sinna näituste ülespanekuks sobiv pind kavandatud oleks.
“Kui sinna näitusepinda ei tulegi, siis ma ei kujuta ette, kus saaks edaspidi üldse kvaliteetseid akvarellinäitusi korraldama hakata: senini on need ikka raamatukogus toimunud,” ütles Gennadi Lapin.
RIINA MÄGI
