Käimas olevad üleriigilised raamatukogupäevad kannavad lugemisaastale kohast pealkirja „Jah lugemisele!”. Jõgevamaal algasid need lugemisoskuste tuleprooviga, millel osales 27 õpilast kümnest maakonna koolist.
Tuleproov viidi läbi Laiuse raamatukogus, mis asub teatavasti Laiuse Põhikooli ruumides. Laiuse kool on üks Eesti vanemaid koole ning seega päris õige koht, kus sellist tuleproovi korraldada: sõltub ju suutlikkus teadmisi omandada suuresti lugemisoskusest.
Kui etlejate konkursil esinetakse tavaliselt kodus pähe õpitud luuletuse ja proosapalaga, siis lugemisoskuste tuleproovil tuli kõigil lugeda võõrast teksti. Noorima vanuserühma (IV-VI kl) võistlejate poolt ette loetud katkendid oli Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten valinud Aidi Valliku raamatust „Pints ja Tutsik”, keskmine vanuserühm (
Et tekstilõigud olid raamatust võetud järjest, kiskus sündmustik kuulajad mõnikord nii kaasa, et lugeja oskuste hindamine kippus üldse meelest ära minema. „Pintsu ja Tutsiku“ loos tuli aga vahepeal ette üks väga naljakas koht (juttu oli seal sellest, kuidas pereema kassipoeg Pintsule kausist piimalakkumist õpetas, ja sellest, kuidas ta liivakastil käimise samal meetodil õpetamata jättis) mida lugeja kuidagi naeru turtsumata lugeda ei suutnud. Zhüriiliikmed ja teised kuulajad end eriti tagasi hoida ei püüdnudki ja naersid lausa laginal.
Plussid ja miinused
Ettelugemine pole tegelikult üldse nii lihtne, kui pealtnäha tundub. Kui lugeja tervet lauset (või mõnikord suisa tervet lõiku) pilgu ja mõttega ette haarata ei suuda, siis kipuvad lausesse valed rõhud ja suisa valed sõnadki sisse tulema. Piduriks osutusid mõnele lugejale poolituskohadki, võõrastest sõnadest rääkimata. Üllataval kombel selgus näiteks, et sõna „botas“ on praegustele noortele juba võõraks jäänud. Nemad räägivad omavahel ilmselt ikka ja ainult tossudest.
Lugemisoskuste hindamine polnud samuti lihtne ülesanne. Plussidena läksid kirja hea diktsioon, kõlav hääl ja ilmekus, miinustena tekstikomistused, valed sõnarõhud ja monotoonsus.
Kaalusime me asja kuidas kaalusime, aga lõpuks leidsime ikka, et noorimas vanuserühmas pani end kõige paremini kuulama kõige noorem osaleja — Luua Algkooli tüdruk Leena Karin Toots, kelle tuleproovil osalemiseks kool eraldi luba küsis: Leena Karin õpib nimelt alles kolmandas klassis, korraldajad olid aga vanuse alampiiriks pannud neljanda klassi.
Noorima osaleja tänukiri oli Leena Karini jaoks juba enne võistlust välja trükitud, pärast võistlust kirjutati välja ka esikoha oma. Teise koha vääriliseks tunnistati samuti Luua Algkoolis õppiv Kaarel Vaakmann, kolmanda koha vääriliseks Siimusti Lasteaed-Algkooli poiss Jasper Jõgi.
Keskmise vanuserühma puhul suutis zhürii vaidlemise lõpetada alles siis, kui kolme asemel neli lugejat auhinna vääriliseks otsustati kuulutada, kusjuures kõik neli olid ühe ja sama kooli — Jõgeva Ühisgümnaasiumi — õpilased. Esikoht läks Aana-Liisa Kastele, teist jäid jagama Mirjam Võsaste ja Andro Margens ning kolmanda auhinna sai Rivo Järvet.
Kõvad tegijad
Gümnaasiumiastme õpilasi oli lugemisoskusi näitama tulnud vaid kolm, ent kõik olid nii kõvad tegijad, et neile võis südamerahuga auhinnakohad välja anda. Kusjuures kedagi kolmandale kohalegi jätta tundus ülekohtune. Nii anti välja üks esimene koht (Anastasia Andrejevale Jõgeva Ühisgümnaasiumist) ja kaks teist (Vieno Rjabovale Tabivere Gümnaasiumist ja Riko Osilale Jõgeva Ühisgümnaasiumist).
„Küll oli tore teie suust ilusat emakeelt kuulata!” ütles Endla Tooming pärast võistlust kokkuvõtteid tehes ning pani noortele südamele, et nad edaspidi teistele ette lugedes nii kiiret tempot ei valiks: nii lugejal endal kui ka kuulajal peab ju olema aega teksti mõttest aru saada.
Peale paremate lugejate jagati võistluse lõppedes tänukirju ka juhendajatele: Aime Ojasoole ja Imbi Ivaskile Luua Algkoolist, Helge Maripuule ja Inga Reinumäele Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Kati Mosenile ja Riina Paluojale Lustivere Põhikoolist, Katrin Roodlale Tabivere Gümnaasiumist, Leili Linnule Pala Koolist, Liina Lepsoole Puurmani Gümnaasiumist, Merle Ojametsale Vaimastvere Koolist, Miina Meristele Siimusti Lasteaed-Algkoolist, Silvia Söödile Laiuse Põhikoolist ja Marje Kooritsale Maarja Põhikoolist.
Raamatukogu juhataja Asta Leiteni eestvedamisel on Laiusel lugemisoskusi võrreldud juba ühtekokku kolmel aastal, ent kahel varasemal olid jõukatsujateks vaid kohalikud õpilased. Nüüd otsustati ka teised maakonna koolid võistlema kutsuda ning osalejate arv näitas, et kutse võeti rõõmuga vastu.
„Apollo raamatupood on minu lemmikpood!” kilkas Leena Karin Toots, rõõmustades auhinnaks saadud Apollo kinkekaardi üle. „Ja tänane esikoht on üldse minu esimene esikoht!”
Aana-Liisa Kaste ja Anastasia Andrejeva on erinevalt Leena Karinist aga juba tuntud tegijad ning lõiganud loorbereid etlejate- ja kõnekonkurssidel.
„Mulle meeldib kõige rohkem klassikaline kirjandus, tänapäeva eesti autoritest hindan Andrus Kivirähki. Praegu on mul pooleli aga Ine Viidingu „Sa tead ainult küsimärki”,” rääkis Anastasia.
Aana-Liisa „pureb“ praegu suisa Goethe „Fausti“ kallal. Kaheksanda klassi õpilaselt seda keegi veel ei nõuaks, aga vanem õde soovitas ja Aana-Liisa otsustas proovida. Kergelt teksti tuum ennast kätte ei anna, aga Aana-Liisale selline ajugümnastika meeldib.
Suured raamatusõbrad on ilmselt kõik 27, kes lugemisoskuste tuleproovil osalesid. Seda oli juba ruumis valitsevast õhustikust tunda.
Lugemisoskuste tuleproovi paremad
IV-VI klass
I Leena Karin Toots (Luua Algkool)
II Kaarel Vaakmann (Luua Algkool)
I Aana-Liisa Kaste (Jõgeva Ühisgümnaasium)
II Mirjam Võsaste (Jõgeva Ühisgümnaasium)
II Andro Margens (Jõgeva Ühisgümnaasium)
IX-XII klass
I Anastasia Andrejeva (Jõgeva Ühisgümnaasium)
II Vieno Rjabova (Tabivere Gümnaasium)
II Riko Osila (Jõgeva Ühisgümnaasium)
i
RIINA MÄGI
