Kireva ajalooga kunagise spordiühingu ja praeguse spordiliidu Jõud ajaloost on kirjutatud kokku kuus raamatut (esimene 1971), neist kolm viimast raamatut (1996, 2006 ja 2016) on kirjutanud või koostanud spordiajakirjanik Tiit Lääne.
Viimasena eelmise aasta lõpus ilmunud raamat “Jõud 70. Maaspordiseltsist Eestimaa Spordiliiduni” on pühendatud spordiliidu 70. juubelile, mida pidulikult tähistati Tartus Eesti Rahva muuseumis. See raamat käsitleb spordiliidu tegevust eelkõige viimasel kümnel aastal.
Milline on selle raamatu nägu, mille poolest see ülejäänutest erineb?
Eks ikka sellega, et kandev osa selles raamatus kuulub maakondlikele spordiliitudele, kellele tegelikult kogu spordiliidu tegevus on rajatud. Sellest tulenevalt ka selle raamatu nägu, mis püüab lugejani tuua ja ajaloole jäädvustada kõik selle, mida Eesti maakondade spordielus viimasel kümnendil toimunud. Lisaks on selles raamatus talletatud mitmete spordiliidu oluliste ettevõtmiste lood. Kasvõi näiteks spordirahva suvised kokkutulekud ja kevad- ning sügisseminarid.
Millise lausega algab viimane raamat ja millega lõpeb? On nendes lausetes midagi sümboolset?
Saan rääkida ikka nendest lausetest, mis seisavad tekstis minu nime all. Esimene lause on: “Seitsekümmend aastat tagasi loodi käsu- ja plaanimajanduse korras riiklikult spordiselts Jõud, millele vaevalt siis keegi asjaomastest pikka iga ennustas.” Ja viimane lõik kõlab rallimeeste Heiki Ohu ja Toomas Dieneri loos nii: “Üks Žiguli toodi ka Jõud kesknõukogusse, kus Matti Reimann sõitis sellega kümme aastat. Torud sees ja kõik puha, maksis 2000 rubla. Harju Jõud sai teise auto,” meenutab Toomas Diener.”
Mõlemat lõiku ühendab ajastu iseloomustus, kust me tuleme ja kust sai alguse Jõud.
Millal ja millisest teemast raamatu koostamist alustasite?
Tööga alustasin 2015. aasta sügisel ja algas see raamatu skeemi koostamisest, mida siis koos spordiliidu inimestega ühiselt täiendasime. Seejärel tuli alustada juba ringsõite Eesti maakondades ja kohtuda sealsete spordijuhtide ning eestvedajatega.
Kindlasti jõuab ka spordiliidust Jõud järjest rohkem materjali interneti, kas see kergendas raamatu koostamist või oli hoopis materjali üleküllus?
Tavaliste lugude puhul ei nii ega naa. Internet aitas küll statistika koostamisel, kuid sedagi mitte sajaprotsendiliselt.
Kas iga maakond sai raamatus võrdselt lehekülgi?
Enam-vähem võrdselt, 10- 12 lehekülge maakonnale. Esialgselt oli mõeldud küll kaheksa lehekülge, kuid kuna materjali tuli rohkem kui prognoosisime, siis läks ka raamat mahukamaks. Algselt oli see planeeritud 256 lk, kuid lõpuks kogunes 320. Tellija oli mahu suurendamisega igati nõus.
Millele keskendusite Jõgevamaal?
Nii nagu teistelgi maakondadel. Kõigepealt maakonna sporti tutvustav üldtekst ja siis kaks persoonilugu. Üks neist tuli kõikide puhul maakonna spordijuhist. Seega siis meie maakonna puhul Uno Valdmetsaga. Teine lugu oli vabalt valitud sporditegijast ja Jõgevamaal sai selleks kunagine tippkergejõustiklane Mati Lall.
Kas raamatus on lugusid tuntud sporditegijate ja sporditegelastega?
On küll. Alates juba maakondade lugudest, kus Pärnumaa lehekülgedel on lugu kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpaluga. Samuti ajaloolised tagasivaated jääpurjetaja Endel Vooremaaga, jalgrattur Peep Jöffertiga või rallisõitjate Heiki Ohu ja Toomas Dieneriga, kes esimestena eestlastest teenisid punkte MK-sarjas.
Spordiühingu juubelit tähistati ja raamatut esitleti Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uues hoones. Kas ERM-is on oma koht ka Eesti spordiajalool?
Jah on, sest sport on ju kogu ajalooga põimunud. Kuid ERM-is ei ole seda palju, sest rohkem materjali on ikka Eesti Spordimuuseumis.
Eesti maaelul on viimasel aastakümnel olnud üsna keeruline aeg. Kuivõrd on see mõjutanud ka maasporti ja kuidas võib sellele mõju avaldada haldusreform?
Kindlasti on väga mõjutanud, sest rasketel aegadel on sport ikka esimesena ohvriks toodud. Raha, mis spordis liigub, on kultuuriga võrreldes väiksem. Veelgi enam kardetakse aga seda olukorda, mille toob endaga kaasa haldusreform. Sport jääb paljude omavalitsuste kadumisega kindlasti veelgi enam vaeselapse rolli. Täpset ettekujutust pole ka spordijuhtidel, mis järgmisel aastal toimuma hakkab. Oma tagasilöögi annab kindlasti ka maavalitsuste kadumine. Spordi- ja kultuurivaldkonnad sattuvad siin esimeses järjekorras löögi alla.
Kas raamat vaatab ka tulevikku ja kas järgmine spordiühingu ajalugu käsitlev teos ilmub taas kümne aasta pärast?
Mingil määral vaatab kindlasti tulevikku. Seda ütleb juba oma avaloos spordiühingu Jõud president Helir-Valdor Seeder. Võimalik, et järgmine raamat ilmub sel teemal juba viie aasta pärast, sest siis ootab ees väärikas juubel 75. Ilmus ju ka esimene raamat 25. juubeli puhul. Kuid eks aeg näitab, millised on siis soovid.
JAAN LUKAS
