Puurmani noortekeskusel on kohalike noorte vaba aja veetmise korraldamisel keskne roll. Noored tulevad siin pakutavaga meeleldi kaasa. Noorsootöötaja Airi Sinimetsa sõnul on oluline, et noortel on võimalik ise otsustada ja tegutseda.
Puurmani kool jätkab uuest õppeaastast põhikoolina. Päris suur hulk gümnaasiumiikka jõudnud noori läheb kaugemale õppima. “Kui me noortele siin midagi ei pakuks, siis ei hoia neid kodukohas enam miski kinni, ” kinnitas noortekeskuse noorsootöötaja Airi Sinimets. Päeva jooksul külastab Puurmani noortekeskust tavaliselt 20 noort. Aktiivseid lapsi ei ole palju. “Aktiivsed noored on igal pool juba tegutsemas, ega nemad jõua kõigega tegelda, ” arutles Airi. Noorsootöötaja sõnul on kõik noortekeskused omanäolised, nii ka Puurmani oma. “Igas noortekas on oma noored, kes teevad keskuse eriliseks. Ka mind muudavad nad nooremaks ja aitavad nooruslikuna püsida, ” lisas naine lustakalt.
Postkontori ja perearstikeskusega samas hoones tegutsev noortekeskus on justkui salamaa: pealtnäha tagasihoidlikust koridorist avanevad uksed avaratesse tubadesse. Näiteks on ühes neist sisse seatud jõusaal.
Lisaks on “noortekas” veel suur puhketuba mugavate diivanite, teleka ning kööginurgaga. Hiljuti on ennast siia majja sisse seadnud ka taaskasutustuba. “Meil on siin üks vabatahtlik töötaja, kes võtab kohalike kasutatud riideid vastu ja hoiab taaskasutustoa lahti, ” rääkis Airi. Taaskasutustuba on eriti vajalik ja kasulik koht noortele emadele, sest siit saab sümboolse raha eest lasteriideid osta. Noortekeskuse saal on aga avatud kõigile huvilistele. Siin on pidusid korraldanud lasteaialapsed, koolinoored ja ka pensionärid.
Ühised tähtpäevad
Puurmani noortekeskuses tähistatakse koos vastlaid, sõbrapäeva, kevadpühi, halloweeni, jõule. Juuni lõpus toimub juba traditsiooniks saanud lustakas perepäev.
Erandit ei tehta ka sel kevadel. Noored kavandasid volbriöö pidustusi juba pikalt ette. Iga volbriõhtu lahutamatuks osaks on parima nõia valimine, hoogne tantsupidu noortekeskuse saalis ning grillipidu terrassil. Ühistel filmiõhtutel on vaieldamatuks lemmikuks õudusfilmid.
Eriti toredad on veel sellised üritused, kui saab “noortekas” ööbida. Airi on alati öiseid üritusi valvamas, kuid kinnitas, et noortega pole kunagi probleeme olnud.
Kuid noortekeskuses ei ole ainult lust ja lesimine, tööd tuleb ka teha. Selleks on Airil juba omad nõksud: kõige paremini motiveerivad noori tööle maiustused ja grillipidu. Kui noored teavad, et üht või teist oodata on, siis liiguvad rehad kiirelt ja usinalt.
Airi sõnutsi on noortekal väga sujuv koostöö kooliga. Kõik saavad ühistesse üritustesse panustada ja lustida, olgu selleks siis ühine vastlapäev või lastekaitsepäev. “Meil on siin aktiivne ja ettevõtlik lastekaitsespetsialist, tema kaasamisel toimub palju üritusi, ” on noorsootöötaja rahul.
Suvel laagrisse
Seni on noortekeskuse suvelaagrite korraldamine olnud keeruline, sest seni puudus Airil nõuetele vastav laagrikasvataja kutsetunnistus. Nüüd teatas ta, et laagrikasvataja eksam on tal juba juunis. Laagrid on aga populaarsed.
Laagrikasvataja diplomiga Airi aga ei piirdu. Hiljuti sai noortekeskus endale kolm vibukomplekti. “Vibud käes, nüüd on vaja minna koolitusele, ” nentis noortejuht. Vibusid saab kasutada näiteks perepäeva või lastekaitsepäeva õpitubades. Samuti saavad kodutütred siit vibukomplekte laenata ja neid Kirna matkarajal proovida. Lisaks metsateedele peibutab noori jõgi, mille ääres on neid rõõmustamas neli paati ja neli vesijalgratast. Veelembus ja jõel seilamine näib olevat Puurmani noorte igapäevaelu lahutamatu osa. Nad ehitasid endale isegi parve. Tahtmine oli nii suur ja ettevõtlikkust jagus.
“Päris naljakas oli vaadata, kuidas nad, suured tünnid seljas jõe äärde liikusid, meenutas Airi. Kõik, mis kodustest garaažidest kõlbas, sai parve ehitamiseks ära kasutatud.
Noorsootöötaja kabineti ukse vahelt piilus sisse väike Melany. “Ma tulin võimlema,” selgitas neiu ujedalt.
Kuid võimlemistrenni alguseni oli veel lahedalt aega. Enne peavad saabuma sõbrannad Getterly, Kaari, Kristina ja Laura. Alguses oli tantsu- ja võimlemishuvilisi rohkem, ent iga asja juures tuleb lõpuks arvestada n-ö loomulikku kadu. “Õpetaja Sigrid käib Tartust, ” rääkis Melany. Kõigepealt juhendab õpetaja tüdrukuid noortekeskuses ja läheb siis edasi lasteaeda. Kultuurimajas tegutseb veel treeningurühmi: rahvatants, võrkpall ja tantsurühm Steps.
Melanyle meenus, et nad käisid hiljuti Laeva noortekeskuses külas. Sealne uus töötaja tahtis naabrite ja nende toimetamistega tutvuda. Siis toimus suurejooneline moeetendus. Noored õmblesid taaskasutuskeskusest saadud materjalist ise kollektsioonid ja tegid oma šõu. Parematele jagus ka auhindu ning ohtralt tunnustust ja kiidusõnu. Tulevikus tahetakse arendada ja tihendada maakonnasisest koostööd teiste noortekeskustega. “Nii on noortel samuti põnevam,” kinnitas noorsootöötaja Airi.
“Noortekas on pärast kooli hubane olla ning mõnus telekat vaadata. Sooja ilmaga on muidugi õues rohkem avastamisrõõmu, aga noortekas on ikka omal kohal,” rääkis 9. klassi tüdruk Sandra. Ta nentis, et kui noortekat ei oleks, siis peaks küll bussijaamas istuma.
Koridoris diivanil istusid Janely ja Alo. Janely ootas siin bussi ning Alo ja Sandra olid talle seltsiks.
Noored kinnitasid kui ühest suust, et noortekeskuses on hea olla. Vahel valmistatakse kööginurgas pitsat, mängitakse kaarte ja muid mänge. Tegevusetust ja igavust noored ei tunne. Alo ütles, et päikselise ilmaga saab olla ka maja juures väljas, bussijaamas, staadionil või lihtsalt jalgrattaga ringi sõita. Aga lõpuks jõuti ikkagi järeldusele, et kõige lahedam on ikka noortekeskuses.
i
MARGE TASUR
