Puurmani lossis leidis ülemöödunud laupäeval aset ühtaegu lõbus ja nostalgiahõnguline teatriõhtu, millega tähistati sealse näiteringi 25. sünnipäeva. Kõik need 25 aastat on Puurmani lapsed ja noored teatrit teinud Keiu Kessi käe all.
Keiu Kess lõpetas 1989. aastal näitejuhina Tallinna Pedagoogilise Instituudi. See oli viimane aasta, mil kõrgkoolilõpetajad konkreetsele ametikohale suunati. Keiu suunati Puurmani kultuurimajja kunstiliseks juhiks, ent üsna pea tegi Puurmani keskkooli tollane direktor Toomas Annuk talle ettepaneku asuda juhendama teatrihuvilisi koolinoori. Esialgu tegutses näitering kooli juures, ent peatselt kolis see üle uude kultuurimajja.
Näiteringi olemasolu sai avalikkusele üsna ruttu nähtavaks. Juba 1989. aasta hõimupäevade ajal (neid peetakse oktoobris) astusid noored koolis üles rahvaluulel põhineva hingedeaja kavaga. Seejärel tuldi ühel noortepeol publiku ette proovides tehtud etüüdidest kokku pandud performance’iga. 1990. aasta kevadel aitasid näiteringi noored meeldejäävamaks muuta kooli ja lasteaia emadepäevapeo — seda tähtpäeva tähistati siis üle pika vaheaja ja väga pidulikult.
Näiteringi esimeses koosseisus oli 13 last, 25 aasta jooksul on aga ringi töös osalenud üle saja noore ja lapse. Mängitud on lihtsaid muinasjutte, laste- ja loomalugusid, aga ka klassikalist dramaturgiat, keerulist absurdi, estraadi ning vaba improvisatsiooni. Kõige mängitum autor on Oskar Luts ja kõige mängitum tükk tema “Kapsapea”.
“Meie esimeses “Kapsapea” lavastuses mängis Krõõta Kaido Rohtla, kes pälvis maakonna näitemängupidustustel selle eest eripreemia nimega “Parim mees naise rollis”. Paljud ei taibanudki algul, et tegemist on poisiga,” meenutas Keiu Kess ja lisas, et Rohtlate perest on käinud näiteringis tervelt viis last. Vendi-õdesid on teatrit tegemas käinud ka paljudest teistest peredest ja ringi ridades on aegade jooksul olnud kolm paari kaksikuid.
Puurmani näitering on aktiivselt kaasa teinud Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) eestvedamisel suviti teoks saanud kooliteatrite ühisprojektides, mis pühendatud iga kord mõne eesti kirjaniku loomingule.
Koostöö korüfeedega
“Tänu neile projektidele on noored saanud töötada koos selliste teatrikorüfeedega nagu Merle Karusoo, Katrin Saukas, Andrus Vaarik, Rein Oja, Erki Aule, Jaak Johanson, Tarmo Tagamets ja teised, ning süveneda eesti kirjanduse suurnimede (Anton Hansen Tammsaare, Jaan Kross, Uku Masing) loomingusse. See on andnud neile tohutu kogemuse ja väga palju rõõmu. Ühislaagrid teiste kooliteatritega meeldivad noortele väga. EHLi korraldatud koolitused on andnud aga palju ka mulle kui lavastajale,” ütles Keiu Kess.
Tema sõnul on Puurmani näitering oma töös palju kasutanud improvisatsioonilise ehk improteatri põhimõtteid.
“Rednar Annus käis omal ajal Helsingis improteatrit õppimas, hiljem korraldas koos Virko Annusega Tallinna huvikeskuses Kullo sellealased kursused, millel mina osalesin. Improteatri võtted aitavad nii mõnigi kord probleemi lahendada, kui mõte lavastust luues ummikusse jookseb. Improvisatsioon annab mõtetele uue suuna,” ütles Keiu Kess.
25 aasta jooksul on ette tulnud nii mõndagi. Üks mälestusväärsemaid juhtumeid on seotud harrastus- ja kooliteatrite 1999. aastal Palamusel teoks saanud ühisprojektiga “Kevad. Suvi. Sügis. Talv”. Toona toodi Raivo Adlase juhtimisel ja suure näiteseltskonna osavõtul välja tervet alevikusüdant hõlmav nonstop-lavastus, milles Puurmani noored mängisid üht “Suve” stseeni. Lavastuse ettevalmistamisse olid kaasatud Vanemuise grimmikunstnik ja kostümeerija.
“Grimmikunstnik ütles, et Kiir peab ikka punapea olema, ja pani meie Kiirele punase juuksevärvi pähe, väites, et see tuleb pesus maha. Kui kolm etendustepäeva läbi said, selgus, et paraku ei tule. Isegi neli pesukorda ei aidanud. Ja nii läkski meie Kiir järgmisel päeval kooli lõpuaktusele roosa peaga. Aga midagi pole teha — kunst nõuab ohvreid,” meenutas Keiu Kess.
Tükk kiskus kaasa
Teine värvikas lugu tuli talle meelde seoses Vladislav Koržetsi “Näärila-Närula” mängimisega Puurmani kohvikklubis. Vahepeal kandusid sündmused lavalt saali. Ning just saalis kanti ette stseen, milles Närueit Närutaadile koslepi annab.
“Ühtäkki sekkus üks meessoost pealtvaataja sündmustesse ja asus Närutaati Närueide eest kaitsma: ta oli lavastuse sündmustesse nii sisse elanud,” ütles Keiu Kess.
Näiteringi sünnipäevapeol meenutati nii neid kui ka suurt hulka muid lõbusaid ja õpetlikke lugusid. Ära vaadati ka näiteringi praeguse koosseisu tänavune lavastus, Oskar Lutsu “Pärijad” ning improetendus “Neli meest ja neli sõna”. See sündis nii, et Keiu Kess andis neljale noormehele viis minutit enne sünnipäevapeo algust neli märksõna (“etendus”, “dekoratsioon”, “sõiduvahend” ja “kostüüm”) ning nemad lõid nende alusel kohapeal lavastuse. Ka vaba lava etteasteid (neis võis kasutada näitusele välja pandud kostüüme ja rekvisiite) jätkus poolteiseks tunniks ja need olid väga nauditavad. Toreda muusikalise üllatuse serveerisid musikaalsed vilistlased Meelis Kõressaare juhendamisel.
Näiteringi 25 teatriaastast tegi fotodega illustreeritud kokkuvõtte Keiu Kess. Näiteringi tublimad koostööpartnerid said kingituseks metallist teatrimaski ja tänukirja, tänati ka ringi sõpru ja abilisi.
“Ma naudin noortega koos olemist ja nendega koos kasvamist,” sõnas Keiu Kess. “Proovides toimuv on minu jaoks väga oluline, ent ma pean oluliseks ka seda, et lavastus lõpuks publiku ette jõuaks. Esietendus on tavaliselt väga suur eneseületus, eriti loomult kinnise ja argliku lapse jaoks.”
Teater ongi Keiu meelest elav kunst, hetke kunst, mis sünnib siin ja praegu ning igal etendusel uuesti.
“Olen väga uhke oma kunagiste teatrilaste üle. Nende hulgas on insenere, tehnikuid, arste, energeetikuid, õpetajaid ja teiste ametite esindajaid ning neil läheb elus enamasti hästi,” kinnitas Keiu Kess, kes praegu peab Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuuri spetsialisti ametit. “Pole tähtiski, kas see on näitering või jalgpallitrenn, peaasi, et noored oleksid hõivatud juhendatud tegevusega. See on nende jaoks vajalik ja arendav.”
Puurmani näiteringi sünnipäevapeol osales ka Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist ning Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige Tiina Tegelmann.
“Keiu Kess pole kunagi rahuldunud omal ajal koolist saadud teadmistega, vaid neile kogu aeg lisa hankinud ning tänu sellele lavastaja ja kooliteatri juhendajana suurte sammudega arenenud,” sõnas Tiina Tegelmann. “Jälgisin sünnipäevapeol nii slaidi- kui ka videoprogrammi ning aina imestasin — mida kõike Puurmani teatrihuvilised noored 25 aasta jooksul tänu Keiu ettevõtlikkusele kogeda on saanud! See on imetlusväärne!”
Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige Tiina Tegelmann: Keiu Kess on kogu aeg oma teadmistele lisa hankinud ning tänu sellele lavastaja ja kooliteatri juhendajana suurte sammudega arenenud.
RIINA MÄGI
