“Puurmani noored mere meeltevallas” on projekt, mille raames on Puurmani noortel võimalik käia Eesti saartel ning tutvuda mereäärsete piirkondade maastiku, ökosüsteemide, ajaloo ja kõige muuga. Sama projektiga käidi eelmisel aastal Hiiumaal. Käesoleval aastal külastasid gümnasistid koos kuue üheksanda klassi õpilasega Saaremaad.
Õppekäiku alustasime Panga pangalt. See on kõrgeim pank Saaremaal, mille maksimumkõrgus on
Meie mets on meri
Edasi külastasime Vilsandi rahvuspargi kivimaja, kus tutvusime huvitavate kivististega. Pärast seda asusime teele Harilaiu poolsaarele. Tutvusime kohaliku maastikuga, mis oli väga ilus ning omapärane. Seal esines ökosüsteeme, milliseid Mandri-Eestis üldse ei leidugi.
Harilaiu poolsaarel oli väga ilus. Seal olid liivaluited ning väga mõnus meretuul ja liiv. Saarlastel on väga tore ütlus: “Meie mets on meri”. Seda siis sellepärast, et kaubalaevadelt kukub mõnikord palke merre ning kõik palgid uhutakse merekaldale ja inimesed tohivad need endale kasutuseks võtta. Ainult neid palke ei tohi puutuda, millel on näha, et inimene on sinna oma käe külge löönud. Näiteks on ta need palgid üksteise peale tõstnud, sest kui on sellised märgid küljes, siis need kuuluvad sellele, kes on need üksteise peale tõstnud.
Rannas oli rohkesti mitmesuguseid taimi, mis kinnitavad liiva maapinna külge, et meretuul neid suuri liivaluiteid ära ei viiks. Sellisteks taimedeks on seal näiteks väga torkiv rand-ogaputk, liivvareskaer ja humur. Seal kohtasime ka paljusid linde ning õppisime tundma mõningaid loomi. Tagasiteel Harilaiu poolsaarele kohtasime väikest rebasekutsikat, kes tuli inimestele küllaltki lähedale.
Kaugatoma kiviklibune pank
Järgmisel päeval alustasime oma õppereisi Salme külast, kus oli meie giidiks kohalik elanik Mari Lepik. Salme küla on üks suuremaid külasid Sõrve poolsaarel. Kõigepealt tutvusime Salme küla ja Saaremaa ajalooga. Saaremaa ajalugu on väga huvitav ning sündmusterohke. Et vanasti elasid ja külastasid Saaremaad enamasti viikingid, siis on Saaremaa ajalugu tihedalt seotud viikingite ning sõdadega. Salme külast käisid läbi paljud sõjad: seda kohta ihaldasid väga sakslased ja venelased, sest see oli väga soodne kaubalaevadele.
Pärast loengu kuulamist asusime teele Kaugatoma panga poole. See pank oli väga eriline, sest koosnes vaid kiviklibust. Kui kiviklibule on hakanud taimi kasvama, siis on selle peal väga õhuke mullakiht, mida kutsutakse loopealseks. Loopealsel on kõige levinum taim kadakas ning sealsetel rohumaadel karjatatakse peamiselt mägiveiseid, et kadakate vohamist ohjeldada.
Kaugatoma panga juures oli ka Lõu majakas, mis on tuntud kui Rebasemajakas. Saime teada sedagi, et nõukaajal oli mererannik keelatud ala, kus ei tohtinud liikuda, et rahvas paatidega välismaale ei põgeneks.
Sõitsime ringi ka Sõrve säärel. Nägime seal väga omapäraseid ehitisi, näiteks tankitõrjeliini. Selle olid ehitanud kunagi enamasti naised ja lapsed, et takistada tankide liikumist poolsaarele. Nägime veel rannaniite, kus rändlinnud pesitsesid, kalasadamat. Kuulsime ka sellest, millised purustused kaasnesid siin Teine maailmasõja lahingutega. Sõrve poolsaarel pidi olema täiesti tavaline, kui leiad metsast mõne maamiini, mis on pärit viimasest suurest sõjast.
Külastasime allikat, mille veega silmi pestes paraneb nägemine. Ka näo pidavat see vesi tunduvalt kenamaks muutma. Käisime ka metsas, et näha, kui kaugele on meri koos tuulega suuteline luiteid kandma. Käisime ka meteoriiditekkelise Kaali järve juures, mis oli väga huvitav.
Reis oli väga tore ja meeldejääv ning hariv, see meeldis kõigile väga. Suur tänu õpetajatele ja projektikirjutajatele! Õppereisi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
i
JANE-LY PAVLOV
ELISE-JOHANNA REEDI, Puurmani Gümnaasiumi 9. klassi õpilased
