Teisipäeval, 15. septembril pidas muinsuskaitseametis töötanud Sille Raidvere Puurmani mõisakoolis loengu teemal „Maakõrtsid ja hobupostijaamad”, millest selgus, et kõrtsidel on olnud Eesti ajaloos oluline roll täita.
Loeng toimus seoses Euroopa muinsuskaitsepäevadega, mille peateemaks oli tänavu „Kool ja haridus”. Puurmani mõisakool osales tänavustel muinsuskaitsepäevadel mitmete põnevate ettevõtmistega. Nii näiteks tutvustati seal Puurmani mõisa ajalugu ning avati mõisateemaline näitus. Kahel päeval lõimiti koolis toimunud tunnid mõisaajaloo teemadega ning joonistati mõisamustreid.
Tihedalt seotud restaureerimisega
Puurmani mõisakooli huvijuht Raina Rumvolt selgitas, et kutsus varem muinsuskaitseametis töötanud Sille Raidvere Puurmanisse õpilastele muinsuskaitse ja pärandkultuuride teemal loengut andma programmi „Eesti Mõisakoolid 100” raames. Peale selle on Sille Raidvere muinsuskaitseinspektorina töötades olnud tihedalt seotud ka Puurmani mõisakooli restaureerimisega.
Hetkel vabakutseline Sille Raidvere on varem töötanud muinsuskaitseametis Lõuna-Eesti järelevalveosakonna Jõgevamaa vaneminspektorina. Suurem huvi on tal tekkinud aga just kõrtside ja hobupostijaamade ajaloo vastu.
„Olin üksteist aastat muinsuskaitseametis inspektor, kuid õppisin ka Eesti kunstiakadeemias magistriõppes muinsuskaitset ja restaureerimist. Hakkasid lähemalt uurima niisugust valdkonda, nagu Eesti ajaloolised kõrtsid ja postijaamad ja tegin sel teemal uurimistöö,” rääkis Sille Raidvere.
Ta lisas, et kõrtside ajalugu polnud päris pikka aega keegi põhjalikumalt uuritud, mistõttu polnud eriti head ülevaadet, kui palju kõrtse on Eestis üldse tegutsenud, missugust tüüpi kõrtse on ehitatud ning mis rolli need – tänaseks valdavalt hävinud hooned – kunagi ühiskonnaelus edendasid.
Suure korstnaga majad
Ettekandja sõnul said kõrtsid kui söögi- ja joogikohad ning külakogukonna kooskäimiskohad algusaastail tuntuks eelkõige kui suure korstnaga majad.
„Kui 14. ja 15. sajandil elasid inimesed Eestis valdavalt veel ilma korstnata talutaredes ja hüttides, mis olid põhiliselt suitsutared, siis kõrtsid olid algul peale mõisate ainsateks hooneteks, kuhu ehitati ka korsten. Tavaliselt oli tegu suure, toasuuruse mantelkorstnaga, kuhu aeti hagu alla, et kütta sel moel soojaks tervet maja,” märkis Sille Raidvere.
Ta on kõrtse uurinud kogu Eesti alal, käies läbi kunagised postiteed ja uurides endiste kõrtside asupaiku. Keskaja algupoolel ehitati kõrtse ainult linnadesse, kuid ajapikku hakkas seoses tiheneva kaubavahetuse ja hobuvankritega linnade vahel liikumisega neid tekkima järjest juurde ka maapiirkondadesse.
„Olen uurinud kokku umbes 130 kõrtsi ja hobupostijaama Eestis. Paljud neist on nüüdseks juba paraku hävinud – teada on ainult, kus on nende vundament. Alguses olid kõrtsid üsna väikesed, kahe ruumiga talutare-tüüpi ehitise, kus elati ühe katuse all loomadega. Kõrtsidest sai osta süüa-juua, seal sai sööta ka loomi. 17. sajandist alates hakati kõrtse kasutama ka teeliste majutamiseks ning kõrtsihoonesse hakati rajati eraldi ruume, kus sai puhata. Ajal, mil kõikides mõisates töötasid veel viinaköögid, müüdi kõrtsides ka mõisaviina,” kõneles Raidvere.
Kõrtside kõrgaeg oli tsaariaeg, mil neid tekkis juurde peamiselt suurte teede äärde, nagu Narva-Peterburi, Tallinna-Pärnu, Võru-Põlva ja Pärnu-Rakvere tee. Tänaseni on veel kasutuses Võrust Tartusse kulgev endisaegne postitee, mille ääres saab samuti endisaegse kõrtsikultuuriga tutvust teha.
Kasutatud erinevat materjali
„Kõrtside ehitamiseks on kasutatud erinevat materjali, nii maakive, paekivi, graniiti kui ka puitu. Üldiselt oli kõrtsides muld-, savi- või kivipõrand. Ajapikku muutusid kõrtsihooned arhitektuurilises mõttes aga järjest uhkemaks ja huvitavamaks,” kõneles Sille Raidvere.
Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamises osaleb ka Põltsamaa raamatukogu, kus saab kuni 26. septembrini vaadata näitust Põltsamaa valla koolide ajaloost.
Muinsuskaitsepäevad on kord aastas üle kogu Eesti toimuv üritus, millega tutvustakse meid igapäevaselt ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit. Üle kogu riigi toimuvad ekskursioonid ja töötoad ning palju muud huvitavat kodukandi pärandi ja ajaloo tutvustamiseks ja mõistmiseks.
Muinsuskaitsepäevad on Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt loodud algatus. Eestis sai see traditsioon alguse 1993. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesvõttel. Aastast 2015 koordineerib Eestis muinsuskaitsepäevi muinsuskaitseamet.
TAAVI KELDER
