Puurmani abivallavanema Arvo Pennoneni sõnul tuli lossipargist maha võtta ligikaudu 500 puud, nende hulgas oli 20 põlispuud. “Pargi rekonstrueerimise projektis hinnati kõik puud ükshaaval ära, ebaperspektiivsed ja isetekkelised võeti maha, samuti likvideeriti mädanenud,” rääkis ta. Park oli tööde tegemiseks jagatud üheteistkümneks sektoriks.
Puurmani mõisapark oli kinni kasvanud, peaväravast sisse minnes lossivaadet õieti polnudki.
“Keegi ei mäletanud, millal siin viimati korralikult hooldustöid tehti. Pärast torme käisime pargis ringi ja koristasime murdunud oksi. Suure tuulega ei tahtnudki kedagi sinna lasta,” tunnistas abivallavanem.
Haljastustööd jäävad kevadeks
Sügis võimaldas rahulikult töötada, arboristid olid ametis peaaegu kolm nädalat. Kaks meest kahe tõstukiga tegid tublit tööd, osa puid tuli maha võtta ka nööride abil.
Tihe koostöö on olnud ka keskkonnaameti ja muinsuskaitseametiga, pargi vastu oli kõrgendatud huvi, sest tegemist on XVIII sajandil rajatud pargiga, mõned puud on paarisaja aastased. “Kui kolme meetri pikkused oksaharud on kusagil kinni ja ripuvad alla, siis see on ohtlik,” nentis Pennonen.
Möödunud aasta lõpuks oli enamik puid raiutud, kännud freesitud, jäänud on veel pargi korrastamine. “Haljastustöid praegu teha ei saa, seetõttu palusime KIKilt projekti pikendust 15. maini,” rääkis abivallavanem.
Novembri algul paigaldati pargi jõeäärsele promenaadile laternad, pargiteed olid varem korda tehtud. Teid langetustöödega ei kahjustatud, kõik laternad jäid terveks. “Osa puid, mis müüri äärde kokku veeti, tõsteti sealt ära teiselt poolt müüri, parki masinad ei tulnudki,” rääkis abivallavanem. Eelmisel nädalal käis ta lossitornis, vaatas ümbrust ning võis rahulolevalt tõdeda, et park paistab nüüd kenasti läbi.
2008. aastal uuendati tiigi ääres pärnaallee, kõik 25 puud on ilusasti kasvama läinud. Nüüd on järg tiigi välimise ääre käes, tuleks kindlaks määrata istutuskohad. Uuendama hakatakse alleesid alles siis, kui kaks kolmandikku sellest on juba kaduma läinud. Vanadel alleedel peab aga kännukoha säilitama, kui puu maha võeti.
Pargi rekonstrueerimise esimese etapile on loota ka järge. “Maastikuarhitektidega osaühingust Artes Terrae tuleb taas kokku saada ning kokku leppida, milliseid puid ja kuhu tuleks istutada,” lisas Pennonen.
Tulevikus istutatakse uusi puid
Puurmani vallavanem Rauno Kuus peab pargi korrastamist väga oluliseks kogu kompleksi säilimiseks.
“Kindlasti istutame täiendavalt puid ja rajame lillepeenraid,” lubas ta. Mõisakompleksi arendamine on tema hinnangul lõputu töö, mida saab pidevalt jätkata. Lossis tuleks edasi minna Kuperjanovi-teemaga ja Vabadussõjaga, sest füüsiline keskkond on olemas, vaja on lisada sisu.
Päevakorda võetakse ka purskkaev. Kõigepealt selgitatakse välja, kas seda üldse ja kui pikaks ajaks tööle saaks panna. Vallavanema sõnul ühes projektis purskkaevu polnudki. Teine võimalus on, et purskkaev jääb siiski alles.
Tänavu 1. jaanuarist hakkas tegutsema Puurmani Mõisa Sihtasutus, kogu mõisakompleksi majandamine ja turismi korraldamine jääbki selle sihtasutuse tööks.
Pätsi tamm lossi ees
1936. aastal käis president Konstantin Päts maakonnavisiidil. Okupatsiooniaastatel liikus suust suhu legend, et tamme istutas lossi ette Päts. Puurmani kandi koduloouurija Ell Maanso aga sai rääkida ühe kunagise kooliõpilasega, kes seisis tookord tee ääres ja ootas presidenti. President peatus, kuid tamme istutama ei jõudnud. Parki lossi idaküljel istutasid sellel päeval ja selle sündmuse auks tamme kohalikud isamaalised organisatsioonid. “Eestlaste presidendiaustus on olnud üle keskmise, millele vihjab ka eelöeldu,” nentis Maanso.
Puurmani pargi korrastamine
*Raha tuli Euroopa Regionaalfondi struktuuritoetuse meetmest “Looduse mitmekesisuse säilitamine”
*Aluseks Artes Terrae koostatud Puurmani mõisapargi puistu hoolduse ja raiete projekt
*Projekti kogumaksumuseks kujunes 103 830 eurot
*Sellest saadi toetusena KIKist 93 438 eurot
*Valla omafinantseering oli 10 383 eurot
*Taotlus esitati KIKi 2010. aastal
*Järgnesid paikvaatlused, analüüsid
*Riigihanke tulemusena tunnistati paremaks pakkujaks OÜ Vilkest
*Töödega alustati novembris 2011
*Riigihanke tulemusena tööde maksumus vähenes, summa jäi alla 90 000 euro, selle võrra väheneb nii toetus kui ka valla omaosalus
*Puurmani mõisapargis plaanitakse töödega valmis saada 15. maiks 2012
i
HELVE LAASIK
