Kui kõik plaanipäraselt sujub, saavad Puurmani koolilõpetajad tänavu oma lõpupildid teha lossi restaureeritud tagatrepil, peasissekäik selleks ajaks valmis ei saa.
Lossi lõunakülje veranda oli algselt talveaed, millest välja minnes näeb imposantset, sujuvalt alt laienevate astmetega trepistikku, mille kivibaluster praeguseks kahjuks hävinud. Puurmani lossi välistöid tegeva ASi Tevo projektijuht Kalev Pärn ütles, et aprillis tehti ettevalmistusi tagatrepi raketiste valamiseks ja praegu laotakse balustraadi, mille poste valati talv läbi. Seda tööd tegi Pärna kinnitusel oskaja mees. Tema tegi ka šabloonid ja vormid. Postid on valatud käsitsi tambitud betoonist, kus muldkuiv segu tambiti vormi ning vorm võeti lahti juba järgmisel päeval.
Üks balustripost, mis vormi võtmisel eeskujuks võeti, kaevati sõna otseses mõttes kellegi kuuri tagant välja ja selle järgi valmistati šabloon. Tevo töödejuhataja Tiit Ummiku hinnangul tuleb tagatrepp ilusam ja suursugusemgi kui peatrepp.
Puurmani mõisahoone põhjafassaadil peasissepääsu ees on veranda, mis tõenäoliselt on algselt olnud avatud ja hiljem akendega suletud. Veranda siseseinad on olnud aaderdatud, ehk ajastukohaselt on (vääris)puidu muster maalitud värvitud puidule. Aaderdus läheb nii seal kui ka aknaraamidel-ustel taastamisele. Aknaraamide aaderdused on teinud Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakonna juhataja Hannes Herman.
Veranda kohal asub toskaana sammastele toetuv rõdu. Põhjafassaadi risaliidi aknad ja rõduuks on kaunistatud poolsammaste ja ehisviiluga, nende kohal paiknevad ümaraknad. Risaliidi lõpetab frontoon.
Praegu korrastatakse peasissekäiku, valatakse trepile uut vundamenti ja paigaldatakse uued graniitastmed. Enne juulikuud peatrepp tõenäoliselt ei valmi.
Välitöödega alustati mais
Uus katuseplekk paigaldati hoonele talvel. Välisfassaadi töödega alustas firma mais. “Lubikrohviga ei tohi alustada enne, kui öökülmad läbi,” märkis Pärn, kelle sõnul kasutatakse restaureerimistöödeks traditsioonilist lubikrohvi, mille koostis ja fraktuur on võimalikult lähedane vanale krohvile. Et teada saada, mida vana krohv sisaldas, telliti kõigepealt analüüsid.
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektori Sille Raidvere sõnul lähtuti algul projektist — kavatseti välisfassaad puhtaks harjata ja lubivärviga katta. Tegelik olukord selgus tööde käigus. “Pärast fassaadi survepesu tuli välja üsna rohkelt nõukogude-aegseid tsementkrohvi parandusi, mille peale traditsiooniline lubivärv pidama ei jää. Seega tuleb kogu tsementkrohv eemaldada ning teha uued parandused lubikrohviga. Hoones aastakümneid aastaringselt hooldustöid teinud töömees leidis oma meetodeid ka näiteks mõisa-aegsete poolsammaste profiilide jäljendamiseks — ta tegi profiile märjale segule näpuga tõmmates. Nüüd parandatakse ka need kohad säilinud originaalide eeskujul.
Lääne- ja idafassaadi risaliitidel on teise korruse koridori otseakende kohal toskaana sammastele toetuvad ehisviilud, mille kohal paiknevad ümaraknad. Lõunafassaadi keskrisaliidi esimesel korrusel on kaaraknad, teise korruse akende kohal ehisviilud. Talveaia katust ehib astmikfrontoon.
Saali põrand saab uue parketi
Sisetöödel pole viimasel ajal suuri üllatusi ette tulnud, kuid olukorda analüüsides on tehtud meeskonnaga kollektiivseid otsuseid projekti muudatusteks. Algselt plaaniti saali vana parkett restaureerida, nüüd aga otsustati uue parketi kasuks, sest vana oli kohati nii õhukeseks kulunud, et pärast lihvimist oleks jäänud vaevalt millimeetri paksune kiht, mis kiiresti lagunema hakkaks. Vana parkett jääb uue alla, tulevastele põlvedele avastada ja uudistada, kui keegi uue pealt ära peaks võtma. Uus parkett tellitakse täpselt vana järgi, sama mustri ja mõõtudega. Sama põrandakate tuleb ka talveaeda, kuna ruumid on avatult ühendatud ning talveaia-kasvuhoone funktsiooni ruum enam täitma ei hakka, samuti ei tule sinna ka klassi. Pigem jääb see salongiruumiks, mis on saalist kaunite sammastega eraldatud. Mõisa-aegne betoonplaatidest põrandakate jääb uue alla ning sellest eksponeeritakse ahjuümbruse osa.
Hoones on veel ruume, kus pärast põrandate avamist ja puhastamist otsus uue kasuks tehtud. Siiski jäetakse vana põrandakatet nii palju kui võimalik, seda lihvitakse ja restaureeritakse.
Vanad tapeedid jäävad Saalis tuleb veel korra lage värvida, seintele on kantud kruntvärv. Saali seinte lõppviimistluseks tehakse liivakivi imitatsioon, mis tuleb eelnevate uuringute põhjal vanale võimalikult sarnane. Vana viimistluse näide jääb seinale sondaazhiaknana näha. Ahjud restaureeritakse ja see remont on n-ö kosmeetiline, ühtki ahju lahti võtma ei hakata. Kasutusele jäävad need ventilatsioonikanalite, mitte küttekolletena. Direktori kabinetis oli n-ö üllatuspõrand — nõukaajal olid põrandalauad kaetud soome papiga. Avamisel selgus, et pool põrandast oli mädanenud, lauad tuleb asendada uutega. Põranda mädanemise põhjustas teisel korrusel asunud veepaak, mis väidetavalt toitis purskkaevu, keldris oli selleks ka pump. Paak tilkus aga läbi ja sellest ka põranda mädanemine. Samas ruumis oli teise, madalamasse torni pääsemiseks keerdtrepp, mille esimese korruse kabinetist viivad astmed olid maha saetud ning lagi kinni laotud. Esimeselt korruselt seega torni ei saa, vaid sinna pääseb teiselt korruselt, kus trepiastmed on alles. All vestibüülis oli äsja pandud paika uus trepikäsipuu. Samuti on valmis põrand, millest kolmandik vanast jäi alles. Ülejäänud katkine või väga kulunud osa vahetati välja. Vestibüülist peaks maakonna muinsuskaitseinspektori Sille Raidvere sõnul saama esinduslik seinamaalingutega ruum, mis oleks hoonele visiitkaardiks. Esindusklassi nime all tuntud tammepuidust laega jahisaalis restaureerib Kadri Kallaste seinakilpide alt üllatuslikult välja tulnud vanu tapeete. “Puuduva tapeedi asendamiseks proovitakse uusi trükitehnikaid, milline kõige parema tulemuse annaks,” rääkis Kalev Pärn. Samuti on juba suures osas retušeeritud vana tapeedi katkisi kohti. Ühes nurgas on välja toodud veel vanem kiht tapeeti, kus näha hobused ja vankrid. „Kuna selle peal on küllaltki hästi säilinud tume lille- ja linnumustriline tapeet, jääb varasem uuema alla ning säilib vaatamiseks tulevastele põlvedele,” rääkis Pärn. Pisut kulunud tapeeti korstnajala peal aga soovitasid asjatundjad üldse mitte restaureerida ega uue-ilmeliseks teha. “Ajalugu on oma jälje jätnud ja las ta olla,” nentis Pärn. Juba pannakse ruumidesse ka uut tapeeti. Miks kooliruumidesse üldse tapeete? See oli sisekujundaja otsustusõigus ning eelnevalt viitasid uuringud ka tapeetide olemasolule. Mõisaruumide kõrgus on üle 4 meetri. Tapeedipaani pikkus on 3,8 meetrit ning selle õigesti seina saamine polegi nii lihtne. Kuidas kaitsta tapeeti koolipoiste ja -tüdrukute võimaliku sodimise eest, on vaja läbi mõelda. Paljude klassiruumide seinad värvitakse või kaetakse trafarettmaalingutega, mida ruume uurides eelnevalt leiti. Kõik tööd peaksid Puurmani lossis saama tehtud enne uue kooliaasta algust. Puurmani lossi kordategemiseks sai vald Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahastatava regionaaltoetusena miljon eurot ehk 15,67 miljonit krooni. Omaosalusena peab vald lisama 2,76 miljonit krooni, millest üks miljon tuleb tõenäoliselt laenu võtta ning ülejäänud summa peaks tulema valla eelarvest. i HELVE LAASIK
Puurmani mõisa restaureerimine *Põhiprojekt on tehtud 2001, koostaja Anu Kulbach, tema poolt on kontseptsioon *Põhiprojekt sisaldab nii lossi välis- kui ka siseosa *Esimene restaureerimine algas aastal 2001 ja lõppes 2004 *Lossi teine korrus vajaks juba korrastamist *2009. aasta lõpus valmis AS Restor poolt koostatud Puurmani mõisa peahoone esimese korruse ruumide sisekujundusprojekt *Meeskonnal, kes vastavalt vajadusele 1-3 korda kuus regulaarselt koos käib, on eesmärk ja ambitsioon teha Puurmani lossist tõeline pärl *Meeskonda kuuluvad peatöövõtja esindajad projektijuht Kalev Pärn, töödejuhataja Tiit Ummik; vallavanem Rauno Kuus, abivallavanem Arvo Pennonen, Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere, omanikujärelevalve Heino Puide, põhiprojekti koostaja ja objekti muinsuskaitseline järelevalve Anu Kulbach ja Kaja Onton, kultuuriministeeriumi esindaja Raivo Mändmaa *Lisaks on vajadusel korduvalt kohale kutsutud Eesti paremad spetsialistid ja eksperdid, kelle abiga langetatakse nii sise- kui välitöödel keerukaid otsuseid Allikas: Muinsuskaitseamet
