“Isver, keset linna põleb lõke! Kas peaks äkki päästekeskusele teada andma?” küsis üks laupäeva varahommikul külma külmalinna sattunud naiskodanik Keskuse poe trepil. Tema kõrval seisnud daam jäi aga rahulikuks ja manitses päästjate kutsumisega mitte kiirustama. “Näed ju küll, et lõke on tehtud rauast alusele ja pole üldse suur, küllap see on puupäevalistele sooja saamiseks,” taipas ta.
Tegelikult oligi nii, et külmalinna miinus kümme oli laupäeva varahommikul üsna krõbe ja kõik puupäevale tulnud kaubapakkujad, kes kultuurikeskusse ei mahtunud, keksisid juba kella üheksast peale kaupa välja tõstes ühelt jalalt teisele, sest paraku ei mahu kõik marjamaale.
Uudistajaid aga vooris juba enne ametlikku avamist ehk enne kella kümmet ja kaupa tehti ka. Mesi, suitsuvorst ja sink läksid päris hästi, huvi tunti ka käsitöö vastu. Teadagi, ikka jõulukinkideks.
Lõhnavad kadakalaastud ja usinad töömesilased
Folklooriseltsi Jõgevahe Pere ja rahvatantsuseltsi Meie Mari tantsijad juhatasid kohaletulnud kohe metsa. Mitte selles mõttes, et üritus oleks luhta läinud, vaid ikka sellepärast, et meeleolu luua, justkui oleksid osalejad metsas. Nimelt oli avatantsu nimeks “Üksik puu”.
Päevajuht Küla Karla ütles, et kaugemal valitsenud kõrgrõhkkond tõmbas Jõgeval ilma kujundanud madalrõhkkonna lohku ja kujundas puupäevalistele ilusa ilma. Veel tunnistas mees, et tema räägib seda, mida peab. Linnapea Kalmer Lain jälle teadis, mida rääkis.
“Puu on osa meie elust ja üsnagi tähtis. Vahepeal arvati, et kasutame puid enda ümber üsna vähe, nüüd on mets ja puit jälle au sisse tõstetud,” tõdes ta.
Puupäev-jõululaat läks pärast ametlikku avamist kohe täistuuridel käima ning kauplejate juurde tekkisid väikesed järjekorrad.
Pärnu mees Boris Pokrovski pakkus kõikvõimalikke puust suveniire. Hästi omapärased olid riidekotid kadakalaastudega, mis sauna leiliruumis head kadakalõhna välja andma peaksid. Kotikese omanikuks võis saada kuuekümne krooni eest. Pärnu on rikas linn ja seal on ka kallimad hinnad, Jõgeva aga maakoht, kus vähem raha liigub ja sellepärast tegi müüja pisut hinnaalandust. Nii saigi kolleeg kotikese omanikuks viiekümne krooniga ja tema võib saunas nüüd imehead kadakalõhna nautida.
Ka Palamuse nukumeister Ingrid Juuse oli oma loominguga puupäevale tulnud. Lisaks traditsioonilistele armsatele pehmetele mängukannidele oli tal veel kiirematele ostjatele pakkuda nutikaid musta-kollasekirjusid töömesilasi. Usinamatele tööinimestele sobib selline kingitus jõuludeks imehästi.
Eurosentide jaoks eraldi tengelpung
Tartust oli Jõgevale jõululaadale sõitnud Toivo Põhjala, kes pakkus kõikvõimalikke nahast tooteid. Üks mõnus lambanahast müts leidis kohe uue omaniku.
Naistele aga meeldisid hirmsasti valgest jänesenahast läkiläkid. Neid prooviti ikka pidevalt pähe, aga esialgu ei kippunud keegi 550 krooni rahakotist välja tõmbama.
Veel pakkus Põhjala saja krooni eest spetsiaalselt euromüntide jaoks mõeldud rahakotte – nagu koti lahti teed, nii on kohe näha, millises vääringus münte sul on ja nende otsimiseks ei kulu üldse aega ega vaeva. Euromüntide jaoks mõeldud rahakotid leidsid hõlpsasti uusi omanikke. Teadagi, euro käibeletulekuni pole enam kuudki jäänud ja vanad tengelpungad uue raha jaoks kohe kuidagi ei klapi.
Puupäevalistele pakuti ka külmalinna küüslaugusuppi, seda oli serveerima tulnud autor Virge Mitt. Sööjaid jätkus ja supp maitses hea. Miti sõnul tulid ka mujalt pärit müüjad ekstra külmalinna suppi proovima. Laiuse rahvatantsijatelgi oli soov just seda suppi maitsta. Neile, kes süües teravaid elamusi ei himusta, pakkus kokk kana-klimbisuppi. Puupäevale oli end registreerinud 63 kauplejat. Samal päeval lisandus kolm, kuid kohale ei jõudnud registreerituist 14. Seega pakkus laupäeval kaupa 52 müüjat.
i
HELVE LAASIK
