Puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, selgub värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust.
Esmakordselt annab uuring ülevaate ka inimese nahale kinnitunud puukidelt leitud erinevate haigusetekitajate kohta.
Vähemalt ühe haigusetekitaja olemasolu tuvastati 62%-l kõikidest uuritud puukidest. Kõige kõrgem nakatunud puukide osakaal oli Tartumaal (77%) ning kõige madalam Ida-Virumaal (39%). Viiendik puukidest osutus korraga mitme erineva haigusetekitaja kandjaks. Kõige rohkem mitme nakkustekitajaga puuke tuvastati Tartumaal, Harjumaal, Viljandimaa ja Lääne-Virumaal.
Kõige levinumaks haigusetekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35% uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga- ja Tartumaalt saadetud puukidelt. Puukborrelioosi tekitajate levimus Eesti puukides on 28%. Enim tuvastati borrelioosi Läänemaa puukidel (41%).
Võrreldes varasemate uuringute tulemustega on borrelioosi põhjustavate bakterite levimus puukides üle Eesti kasvanud viimase 15 aasta jooksul kohati 2–3 korda. Nakkuse saamiseks kulub vähemalt üle 12 tunni, kuid reeglina üle 1–2 ööpäeva, kuna bakterid paiknevad puugi seedetraktis ning pääsevad sealt süljega välja alles pärast vereportsu sattumist puugi kõhtu.
Vooremaa
