Jõgeva kultuurikeskuses peetud rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamiseks korraldatud traditsioonilisel kokkusaamisel osalenud said mitmekülgset teavet sotsiaalpoliitika hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest ning nõuandeid igapäevaseks toimetulekuks.
Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja korraldatud sündmus pakkus koosolijatele suhtlemisvõimalusi nii omavahel kui ka erinevate valdkondade spetsialistidega.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev avas sündmuse jõulutule süütamisega ning soovis kokkutulnuile rohkesti energiat ja optimismi. Maavanem oli kokkusaamisele kaasa võtnud ka koti jõulumaiustustega.
Arendamist vajab sotsiaalne infrastruktuur
Jõgeva kultuurikeskusse kogunes ligi sadakond erinevas vanuses puuetega inimest kõikidest Jõgevamaa piirkondadest. Mõned olid kohale tulnud ka ratastooliga. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht Ene Augasmägi tõi välja olulisemad seisukohad rahvastiku tervise arengukavast perioodiks 2009-2020. Tema sõnul määratletakse arengukavas strateegilised eesmärgid viie valdkonna jaoks. “Arvestades suuri vastastikuseid mõjusid ja mitmeid teemasid hõlmavaid probleeme, tuleb kava vaadata ühtse tervikuna. Rahvastiku tervise arengukavas välja toodud prioriteedid peaksid kajastuma ka kohalike omavalitsuste terviseprofiilides. Arendamist vajab kohaliku tasandi sotsiaalne infrastruktuur, milleks tuleks edendada koostöö- ja toetusvõrgustikke ja huvialaühenduste tegevust ning luua inimeste omaalgatust ja sotsiaalset aktiivsust soosiv elukeskkond. Mõeldud on nii füüsilist keskkonda kui info kättesaadavust (näiteks kaldteed, viipekeele tõlk jms). Sotsiaalselt tundlikele rühmadele oleks tarvis teha võimalikult kättesaadavaks teave, mis tutvustab arusaadavalt nende õigusi, pakutavaid hüvitisi ja teenuseid,” rääkis Augasmägi.
Kuidas taastusravile tulla
Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja asutaja ja organisatsiooni tegevusele pidev kaasaaitaja, endine riigikogu liige Mai Treial andis ülevaate ettepanekutest Riigikogu XII koosseisu sotsiaalkomisjonile. Nii näiteks rääkis ta puuetega inimeste hambaravi toetamisest ning nahahooldusvahendite ja teiste hooldusvahendite muretsemise hüvitamisest. “Komisjon tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku töötada välja lahendus nahahooldusvahendite ja teiste hooldusvahendite hüvitamiseks,” lausus Treial.
Jõgeva haigla taastusravi osakonna juhataja Martin Toht pidas ettekande pealkirjaga “Liikumine ja liigutamine”. “Üks olulisi valikukriteeriume liikumisharrastuste valikul on selle tegevuse meeldivus ja nauditavus. Tasub arvestada, et kõige kasulikumad on harjutused, mis parandavad organismi hapniku omastamise võimet. Neid harjutusi nimetatakse aeroobseteks, mis tähendab et organismil on kehalise tegevuse ajal piisavalt hapnikku. Treeningute alustamisel peab koormus algul olema selline, et kaaslastega saaks vestelda ja ei tekiks märgatavat hingeldamist. Aeroobsed harjutused, nagu kõndimine, jooksmine, ujumine ja jalgrattaga sõitmine peaksid tõstma pulssi ja kutsuma esile kerge hingelduse,” selgitas taastusravispetsialist.
Martin Toht selgitas sedagi, kuidas Jõgeva haiglasse taastusravile tulla: “Selleks on vajalik perearsti või eriarsti (neuroloog, ortopeed, kirurg) saatekiri . Samuti on võimalik võtta saatekiri taastusraviarstile, kes saadab edasi füsioterapeudi juurde. Kui on määratud puude raskusaste, siis saab patsient igal aastal 51 euro eest endale sobivat teenust tellida. Võimalus on kasutada ka Jõgeva haigla kinkekaarti või endale ise ravi osta,” rääkis ta
Riigikogu liige Aivar Kokk oli sündmusele kaasa toonud suure tordi, mille kinkimine maakonna puuetega inimeste suurkogunemisel on tema poolt traditsiooniks saanud. Võimalikult palju kordaminekuid erinevates ettevõtmistes soovis ka riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus. Päevakohase kõnega esines Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Luule Palmiste.
“Igapäevase eluga toimetulek nõuab puuetega inimestelt ja nende lähedastelt tõsiseid jõupingutusi, nutikust, positiivset eluhoiakut ja palju muudki. Rõõm on tõdeda, et Jõgevamaal on see seltskond järjest mõtteerksamaks ja tegusamaks muutunud. Viimasele aitab tõsiselt kaasa ka meie koostööpartnerite Jõgeva maavalitsuse, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonide toetav suhtumine,” ütles Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Helika Sõber.
i
JAAN LUKAS
