Puue võib olla inimese jaoks takistus. Samas võib see olla ka võimalus. Euroopa täiskasvanuhariduse programmist Grundtvig rahastatav projekt “MA-MA”, mille üheks osaliseks on Põltsamaa kunstiselts, käsitlebki puuet kui võimalust ning pakub puudega inimestele ja kunstnikele võimalusi loominguliste ideede vahetamiseks.
“MA-MAŽ” projekti täisnimi on “Motivated by Art, Art of Motivation” ehk “Kunst kui motivaator — motivatsioonikunst”. Peale Põltsamaa kunstiseltsi osalevad selles vaimse ja füüsilise puudega inimestega tegelev ühendus „Dancing with Differences“ (“Tantsides erinevustega” Madeiralt, kristlikku organisatsiooni Caritas kuuluv puuetega inimeste keskus “Jumalik Halastus”Poolast, Ventose pansionaat Leedust ja seltskond loomeinimesi Saksamaalt Berliinist eesotsas Sandie Brischleriga, kes on ka projekti üldkoordinaator.
Nagu sedasorti projektide puhul ikka, toimuvad projektikohtumised kordamööda kõigi partnerite juures. Kohtumiste ring algas möödunud aasta juunis Leedust, eestlaste korraldada oli eelviimane kohtumine, mis leidis aset aprilli teisel poolel. Põhiliselt toimetas mitmerahvuseline projektiseltskond oma asju Põltsamaal, ent sealt tehti ka väljasõite Võisiku hooldekodusse, Jõgevale Betti Alveri muuseumi ning Tartusse Ahhaa keskusesse. Allakirjutanul õnnestus projektis osalejatega kohtuda Betti Alveri muuseumis, kus nad kuulasid 17. aprillil Alo Mattiiseni mälestuskontserti ja vaatasid Imbi Paju filmi “Tõrjutud mälestused”
“Meie projekt on pühendatud puudega inimeste teemale, aga me ei käsitle seda sotsiaalabi aspektist, vaid seoses õppimise ja loomingulisusega,”ütles Sandie Brischler. “Me lähtume ideest, et iga inimolend, vaimse ja füüsilise puudega inimene sealhulgas, võib olla looja ning et loomingulisusel ei ole piire. Meil on seljataga väga rikastavad kohtumised Leedus, Saksamaal ja Poolas. Leedus ja Poolas külastasime me hooldekodusid ning siingi oleme me jõudnud käia Võisiku hooldekodus, kus puudega inimestel on käsitööks ja muuks loometegevuseks head võimalused.”
Lisaks puudega inimeste teemale on projekti sisse tulnud ajaloost tingitud inimlike kannatuste teema. Leedus külastati näiteks Šiauliai lähedal asuvat Ristimäge, Berliinis holokausti mälestusmärki ja Poolas Oswiecimi (ehk saksapäraselt Auschwitzi) koonduslaagrit. Siinse kohtumise ajal käidi Põltsamaale püstitatud küüditatute mälestusmärgi juures ning Jõgeva jaamas, kust algas paljude eestimaalaste Siberi-tee. Ka filmi “Tõrjutud mälestused”vaatamine kuulus kõnealuse teema käsitlemise juurde.
Olla inimlik
“Ajaloost põhjustatud traumade uurimine täiendab omal moel puudega inimeste teemat,” tles Sandie Brischler. “Mõlemat liini pidi jõuame me välja küsimuseni, mida tähendab olla normaalne, mida tähendab olla inimlik.”
Põltsamaa kohtumisel püüdis rahvusvaheline seltskond projekti käigus aset leidnud kokkupuuted traumaatiliste ajalookogemustega kunstniks muuta. Selleks korraldati Põltsamaa kunstikooli ruumides siidimaalimise õpituba. Alustele tõmmati pingule ühtekokku viiskümmend meetrit siidkangast, millele jäädvustati risti-, okastraadi- ja raudteemotiive.
Siidi ei maalitud niisama, vaid kõnealusest kangast saab lavadekoratsioon. Viimasel, Madeiral toimuval projektikohtumisel, mis algas eile, etendab kirju projektiseltskond nimelt tantsuetendust, mis võtab kokku kogu “MA-MA”projekti käigus kogunenud muljed ja kogemused.
“Algselt pidi siid kuluma kostüümide tegemiseks, ent siis selgus, et kostüümid on juba olemas. Seepärast läheb maalitud siid käiku lavakujunduse elemendina,”ütles Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja.
Lisaks siidi maalimisele sai projektirahvas Põltsamaal meisterdada sulatatud klaasist taieseid. Nende abil püüti väljendada oma muljeid Põltsamaast.
Heade muljetega
Siinselt kohtumiselt lahkusid külalised heade muljetega.
“Kui me ise kipume endast mõtlema eestlastest kui kinnistest inimestest, siis enamik meie projektikohtumisel viibinuid avaldas arvamust, et eestlased on avatud ja sõbralikud,” tles “MA-MA”projekti Eesti-poolne koordinaator Heli Järv.
Põltsamaalt lahkuti ka mitme kogemuse võrra rikkamana. Siidmaali ja klaasisulatamist polnud enamik külalisi varem proovinud.
“Kasulikke kogemusi on pakkunud ka varasemad projektikohtumised,”ütles Ethel Hakkaja. “Berliinis omandatud action-painting’u ehk tegevusmaali metoodikat olen juba mitmes ettevõtmises ära kasutada saanud.”
Praegu käivad Madeiral täie hooga “MA-MA”projekti lõpuetenduse “Endless” (“Lõputu”) proovid. Eeltööd on selle lavaletoomiseks tehtud muidugi kõigil kohtumistel. Leedus loodi näiteks lavastuse tarvis muusika, Poolas pani Madeira tantsupedagoog Henrique Amoedo, kelle käe all lavastus ka välja tuuakse, proovile projektis osalejate tantsualased võimed.
“Henrique katsetas meie peal mitmeid harjutusi ning jälgis, kes kui kiiresti õppis,” ütles Põltsamaa kunstikooli õpetaja Piret Järv. “Tantsu õpituba leidis aset ühes hooldekodus ning selles lõid, nagu Leedu muusika õpitoaski, kaasa ka puudega inimesed. Hiljem kuulsime, et üks tantsu õpitoas osalenu olevat esimest korda kogu selles asutuses viibitud aja jooksul oma toast välja tulnud. See oli väga liigutav seik.”
“Endlessi” trupp koosneb neljakümnest inimesest. Eestlastest on sellesse arvatud Piret Järv ja Annika Kalmus. Lisaks neile viibivad meie inimestest praegu Madeiral Heli Järv ja Ethel Hakkaja. Üldse on projektiga seotud ettevõtmistes kaasa löönud seitse põltsamaalast ja jõgevalast.
“MA-MA” projektist valmib ka film. Sandie Brischler on selle tarvis hoolikalt videomaterjali talletanud ning sama tegevust jätkab ta Madeiral. Film saab valmis sügiseks ning loodetavasti saab seda siis vaadata ka projekti kodulehelt (http://mamaproject.wordpress.com).
i
RIINA MÄGI
