31. oktoobril tähistati ülemaailmset säästmise päeva. Sel puhul tasuks mõelda selle üle, kuidas paranevas majanduskeskkonnas tarbimise kõrval rohkem panustada ka säästmisele.
Eesti majandus näitab pärast kriisiaastaid paranemise märke ning inimeste rahaline kindlustunne on tasapisi hakanud kasvama. Tööpuudus on alates 2010. aastast jätkuvalt vähenenud, lähenedes majanduskriisi eelsele tasemele. Keskmine brutokuusissetulek on käesoleva aasta teises kvartalis kasvanud 976 euroni. Lisaks on kasvamas reaalpalk, mis avaldab suuremat mõju kodumajapidamiste eratarbimisele. Kokkuvõttes on need selged märgid majanduskeskkonna paranemisest, mis omakorda loovad inimestele tegelikud võimalused raha kõrvale panna.
Inimeste kindlustunne paranenud
Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on elanike majanduslik kindlustunne suurenenud. Oktoobri tarbijabaromeetri kohaselt hindab 26 protsenti eestimaalastest oma majandusolukorda 12 kuu pärast paremaks kui praegu, 49 protsenti ootab sama olukorra püsimist ja 17 protsendi hinnangul võib olukord halveneda.
Eraisikute rahaasjade teabekeskus kutsub üles mõtlema sellele, kuidas teha tulevikuks nii pika- kui lühiajalisi säästuplaane. Lühemaajalised säästuplaanid aitavad toime tulla ootamatustega või rahastada tavapärasest suuremaid väljaminekuid ilma järelmaksu- või laenukohustuseta (haridus, reisimine, kodutehnika ost jms). Pikaajaline plaan on aga oluline, et koguda raha eluaseme tarvis või tagada piisav sissetulek vanaduspõlveks. Lisaks ebapiisavale rahalisele kindlustatusele, võib säästude puudumine muuta tarbijad vastuvõtlikuks läbimõtlemata finantsotsustele, näiteks kiir- ja tarbimislaenudele, seda eelkõige ootamatuste (haigus, töö kaotus jms) korral.
Säästud arvelduskontol
Kuigi Eesti edestab kodumajapidamiste säästude mahu poolest nii Lätit kui ka Leedut, on Baltikumi elanike finantsvarade struktuur võrdlemisi sarnane – ülekaalus on säästude hoidmine arvelduskontol või hoiusel. Kui Euroopa Liidus moodustavad kodumajapidamiste säästudest deposiidid keskmiselt umbes 40 protsenti, siis Eestis, Lätis ja Leedus ligi 70 protsenti.
Ka Eesti Panga statistika näitab, et oma sääste armastavad eestimaalased hoida eelkõige sularahakontodel ehk nõudmiseni hoiustel, kust need on igal ajal hõlpsalt kättesaadavad.
Kui kodumajapidamiste kontodel seisab 2013. aasta septembrikuu seisuga ligi 2,86 miljardit eurot, siis tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk ulatus 1,9 miljardi euroni. Kodumajapidamiste tähtajaliste hoiuste osakaal on seejuures 2009. aastast pidevalt vähenenud, ulatudes umbes 40 protsendini hoiuste jäägist. Ühest küljest võivad need andmed viidata viimaste aastate madalast euriborist ja teistest baasintressimääradest tulenevatele madalatele hoiuseintressidele, mis ei ahvatle inimesi raha tähtajalistele hoiustele koguma. Teisalt võib tegemist olla vähese teadlikkuse ja valmidusega oma säästuraha kasvatada ja investeerida.
Võimalusel kulutage teenitust vähem
Säästmiseks on erinevaid viise: pensionifondid, kogumishoius, investeeringud väärtpaberitesse, kinnisvarasse, võlakirjadesse, aktsiatesse. Võimalusi on mitmeid ja eelkõige tasub mõelda kombineeritud lahendustele, mis tagaks nii ootamatusteks valmisoleku kui ka rahalised vahendid pikemas perspektiivis.
Riigi ja ettevõtete majanduslik olukord on taastumas, seeläbi paraneb ka eraisikute kindlustunne. Oleme jõudnud aega, kus tuleks tarbimise kõrval hoolsamalt mõelda säästmisele ja sellele, kuidas oma kulusid-tulusid planeerida ning võimalusel teenitust vähem kulutada.
Elanike finantskirjaoskuse uuringu andmetel jääb ligikaudu pooltel leibkondadest pärast kulutuste tegemist igal kuul mingi osa sissetulekust võimalikuks kogumiseks üle. Seega ei ole küsimus mitte ainult selles, kas inimestel on piisavalt vahendeid säästmiseks, vaid pigem säästmise vajalikkuse teadvustamises ning soovis oma kindlustunnet suurendada. Säästmise puhul ongi kõige olulisem tekitada regulaarne harjumus raha kõrvale panna.
LEE MARIPUU,
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht
