Selleaastased puupäevad avas näitleja Jüri Aarma väikese luulekavaga ning tõestus, et inimene ja loodus kuuluvad ühte, sai luulemaailma pugedes siililegi selgeks.
Sel aastal päike vigursaagijatele armu ei andnud. Kolmekümnekraadises kuumuses lendasid laastud ja voolas higi. Kosutava lõuna järel venisid küll puhkepausid pikemaks, kuid ega seetõttu tööde valmistamisega jänni jäädud, lisa võeti õhtutundidest, mil palavus järele andis. Töid kerkis iga päevaga üha juurde ja juurde.
Jõgevamaa oli Varbola puupäeval esindatud esmakordselt ja seda sealkandis tuntud tegija ? Taavi Pirki näol. Uudse ja huvitavana mõjusid tema tehtud animafilmikangelaste kujud. Just Käsna-Kalle, Shreki, Bart Simpsoni ja lõbusa Sidi juures peatusid lapsed kõige enam ja lasksid end emmedel-issidel pildistada. Palal vallavolikogu esimehe ametit pidav Taavi sulas vanade olijate kampa kohe ning oli juba esimesel päeval kindel, et tuleb siiakanti ka järgmisel aastal.
Hiidlane Ivo Mänd, kes tänu Palamusele kujundatud Pikse- ja Tormipuule Jõgevamaal samuti hästi tuntud, võttis sel aastal kaasa seitse vaatlejat ning sai mehed-naised niikaugele, et nad teisel päeval ise omal vabal tahtel skulptuure meisterdama hakkasid.
Ivo näeb Varbolas toimuvat oma vaatevinklist:
“Sellest, mis linnuses kõik need neli päeva aset leiab, saavad aru vaid puunikerdajad ja need, kes üritusele õla alla panevad. Kogu me suur pere on viidud nagu teise dimensiooni, välja lülitatud elu virr-varrist ja kiirustamisest. See linnus on nagu sanatoorium. Puu annab jõudu ja hingerahu. Puu ravib. Meie käed vormivad puust kuju ning oleme osa sellest kujust, mis kuskil aianurgas oma koha leiab.?
Ei võisteldaVarbola puupäevadele on omane see, et seal omavahel ei võistelda. Kuis saabki seda kunstis teha? Kõikidel on tulevasest tööst oma nägemus ja igaühel oma käekiri välja kujunenud. Ka kunstnikud ei pea sellel alal võistlemist õigeks.
?Võistelda saab siis, kui me kõik teeme jäneseid ja siis vaatame kes on rohkem, kes vähem jänes,? muigasid puunikerdajad.
Üksteist aastat puupäevadest osa võtnud soomlane Markku Tuominen on kõva käsi. Kunagi on ta kaasmaalaste sõbralikuks pilkeks isegi põdra välja saaginud. Sel aastal nikerdas ta hiigelsuurest pahast jooginõu, millele sai kaaslaseks hiigelsuur kulp.
Tippskulptor Üllar Kallau, kes on maailmas tuntud jääskulptuuride meisterdajana, tegi omalaadse töö Pärnu rannatüdrukust. Igal aastal on põnevusega oodatud Viljandimaalt pärit Enrico Peldi üllatustöid. Ja üllatus ei jäänud ka sel aastal tulemata. Keset linnust laiutas hiiglaslik kuusest nikerdatud “Maa-mees?.
Taas sai suurepärase valgusskulptuuriga hakkama Martti Kalamees, kelle tööd oksjonil tihti kõige kõrgema hinnaga müüki lähevad. Rapla ja Harjumaa ühisel meeskonnal koosseisus Taavi Ehrpais ning Aivar ja Arvi Künnapuu sündis mõnus tallu sobiv töö, mille seekord korraldajad kunstnik Raul Meelele kinkisid. See maailmas oma kunstiga silma hakanud mees on austusest ürituse algataja Toomas Ehrpaisi vastu kümme aastat tuleetendusi korraldanud. Viimasel viiel aastal on need paraku olnud pühendatud juba Toomas Ehrpaisi mälestusele. Tuleetendustega on need puupäevad küll Eestis, aga võib-olla ka maailmas ainulaadsed.
Oksjon oli edukas
Puupäevade lõpetamisel said puuskulptuuride loojad tänutäheks nende päevade kimbutaja ? päikese ? kujulise klaasvitraa?i. Oldi taas rahul, veidi kurvad, aga samas õnnelikud teadmises, et aasta pärast, ikka augustikuu teisest kolmapäevast laupäevani, taas samas kohas kokku saadakse.
Ja siis algaski päevade põnevaim osa ? puuskulptuuride oksjon. Oksjonihaamrit vibutanud Kalle Tõnisma sai hindade üleskruttimisega suurepäraselt hakkama ning kolme etapiga olid peaaegu kõik tööd uue omaniku leidnud. Ka Taavi Pirki multikatekogul oli hea minek.
Puupäevadele pani ilusa punkti Raul Meele võimas tuleetendus. Seekordse valgusskulptuuri süütasid üle lahe tegijad Markku Tuominen, Leo Venäläinen ja Kauko Kovalainen. Tuhatkond inimest nautisid tule mõju ja puhastasid sel moel oma hinge. Vaadati vaikides, hoiti üksteisel käest kinni. Oldi üks. Saadi ehk hingelt paremakski.
PIRET LINNAMÄGI
