Tuleva aasta alguses jõustuv seadus pakub lisaks nendele teenustele ka juhtumikorraldaja abi. See aitab lahendada probleeme inimestel, kes vajavad enam abi tööturule sisenemisel ning kelle puhul võib tulla kõne alla teiste erialaspetsialistide kaasamise vajadus.
Nii koordineerib juhtumikorraldaja töötuga tehtavaid tegevusi tööturusüsteemis ning loob koostöövõrgustiku teiste asutustega, näiteks kohalike omavalitsuste, koolide, kohalike ettevõtetega, aga ka perearstide ja kriminaalhooldusametnikega jne.
Neli uut tööturuteenust
Tööruumide ja -vahendite kohandamine tähendab kogu hoone, hoone osa, tööruumi või töökoha muutmist puudega inimese jaoks ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Näiteks võib ehitada kaldtee, laiendada ukseavasid, parandada valgustust või tuua lambilülitid madalamale.
Teenuse osutamise puhul hüvitatakse tööandjale 50 protsenti kohanduse maksumusest, kuid mitte rohkem ülemmäärast 30 000 krooni.
Tehniline abivahend antakse tasuta kasutada juhul, kui ilma selleta ei saaks puudega inimene tööle minna mitte ühelegi teisele sobivale töökohale. Siia ei kuulu abivahendi kasutamine, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks olenemata sellest, kas inimesel on puue. Näiteks arvuti kasutamise juhul peab tööandja töötaja arvutiga varustama töötaja puudest sõltumata.
Tööintervjuul abistatakse näiteks kuulmis- või kõnepuudega inimest, aga ka suhtlemisprobleemidega inimest, kui ta loob esmast kontakti tööandjaga. Abistajaks võib olla ka juhtumikorraldaja. Teenust kasutatakse juhul, kui töökoht on oma kirjelduse põhjal inimesele sobiv, kuid on alust arvata, et tööandjal on raskusi tööotsijast arusaamisega või on tööotsijal raskusi enese mõistetavaks tegemisega. Intervjuu ei pea tagama töötu tööle saamist, vaid seda soodustama konkureerimisvõimaluse pakkumise kaudu.
Kui töötu vajab töötamisel puudest tulenevalt abi ja juhendamist, saab koos tugiisikuga töötada kuni aasta. See on mõeldud kohanemisraskustega, õpiraskustega ja mäluprobleemidega inimestele. Teenuse osutamise aeg on piiratud, mis tähendab, et aja jooksul teenuse osutamise aeg väheneb. Näiteks võib tugiisikuga töötada esimesel kuul kuni kaheksa tundi päevas, teisel kuul neli tundi tööpäevas jne.
Kokku võib tugiisik ühte töötut juhendada kuni 700 tundi aastas. Teenust ei pakuta juhul, kui on põhjust arvata, et inimene ei suudagi iseseisvalt tööle asuda, sest tööturuteenuse eesmärk on töölerakendumise soodustamine, mitte pikaajalise tugiteenuse osutamine iseseisva tööeluga hakkama saamiseks.
Kõikide loetletud teenuste vajadus selgitatakse juhtumikorraldaja ja kliendi koostöös. Vajadus märgitakse individuaalses tööotsimiskavas.
Tööotsingul aidatakse ka 100-protsendilise töövõimetusega inimesi
Oluliseks uuenduseks on, et alates uuest aastast on võimalik töötuna arvele võtta ning teenustest ja toetustest läbi aktiivse tööotsingu abi saada ka inimestel, kellele on määratud 100-protsendiline töövõimetus. Seni polnud see võimalik.
Inimese 100-protsendiline töövõimetus ei näita seda, et inimesel puudub võime tööd teha. Töövõimetuse protsent määratakse eelnevat ametit silmas pidades. Seega, kui inimene ei saa töötada enam vanal ametikohal, võib ta tööd leida mõnel teisel töökohal, kui talle luuakse selleks vajalikud tingimused, näiteks pakutakse tööturukoolitust ümberõppeks ning tööruumide või -vahendite kohandamist.
Lisaks uuele seadusele on ministeerium koostöös Eesti puuetega inimeste koja ja Eesti tööandjate keskliiduga välja töötamas puuetega inimeste sõbraliku tööandja märki.
Märgi andmisega soovitakse tõsta tööandjate teadlikkust puuetega inimestest kui potentsiaalsest ja arvestatavast tööjõust, keda täna veel liiga vähe kasutatakse. Esialgsete plaanide kohaselt jagatakse märke esimestele tublidele tööandjatele 2006. aasta esimesel poolel.
Puuetega inimestele mõeldud tööturuteenuste pakkumiseks kavandab sotsiaalministeerium tuleval aastal pea kuus miljonit krooni.
KATRIN PÄRGMÄE,
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
