Saagi koristamise, hoidiste valmistamise, kütte varumise ja muude talve-eelsete toimetustega on aeg nii kiirelt lennanud, et oktoober saabki juba poole peale. Homme on kalendri järgi kolletamispäev, mis teadagi puude värvimuutusele vihjab, aga ka lõikuspüha, sest hilisemgi teravili peaks nüüdseks juba varju all olema. Igal pool ei pruugi viljakoristus tänavu siiski nii kenasti laabunud olla, sest septembri lõpus suure hooga avatud vihmakraanid ei taha viimasel ajal põrmugi pausi pidada ja ajavad kombainimeestega kiusu. Kui päeva esimene pool juhtubki kuiv olema ja eelmisel päeval taevast kallatu pisut taheneb, siis võib juhtuda, et pärastlõunaks uued sajuhood kohale jõuavad. Nii on mõnel pool hiljem valminud nisu isegi veel võtmata.
Lõikuspüha on pidupäev põllumeestele, samas aga ka tänupäev kõigile, keda maa ehk mullast võrsunu toidab – järelikult meile kõigile.
Oli aeg, kui meilgi igal söögikorral tänupalvet loeti, nüüdseks on aga jäänud vaid üks päev aastas, kus kombeks neid, kes oma tööga meile leiva lauale toovad, kas või omaette mõttes tänada. Tehkem seda siis homme.
13. oktoober 2012
