Punavöötaudi tekitaja Mycosphaerella pini (anamorph Dothistroma septospora) on kantud männi istutusmaterjali ohtlike kahjustajate nimekirja. Eestist leiti see seen esmakordselt musta männi puistust korjatud okastelt 2007. aastal Eesti Maaülikooli vanemteaduri M. Hanso poolt.
Punavöötaudi tekitaja esmaleiu järel käivitas Taimetoodangu Inspektsioon koostöös Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusega taimlates-puukoolides kõigi männiliikide seemikute ja istikute seire. Lisaks männi istutusmaterjalile kontrolliti punavöötaudi olemasolu ka erineva vanusega männipuistutes ning haljasaladel.
Kahes puukoolis hävitati istikud
2007. aastal tehti Taimetoodangu Inspektsiooni andmetel 277 kontrollvaatlust. Hariliku männi metsaistutusmaterjali vaadati üle 35 taimlas-puukoolis ning visuaalselt kontrollides neis haigusetekitajat ei avastatud.
Küll aga tuvastati haigusetekitaja olemasolu mägimändide istutusmaterjalil. Laboratoorseks analüüsimiseks võeti 65 kontrollproovi, millest esialgselt tunnistati punavöötaudi tekitaja poolt kahjustatuks mägimänni istutusmaterjal ja hariliku männi noorendikust korjatud okkad. Kahtluse kinnitamiseks saatis Taimetoodangu Inspektsioon männi võõrliikide okkaproovid välislaborisse.
Punavöötaudi tõttu hävitati kahes puukoolis mägimänniistikud. Tõrjemeetmete rakendamise kohustus kehtib ainult taimlates ja puukoolides kasvatavatele ning istutusmaterjalina turustatavatele taimedele.
Okastel punased vöödid
Punavöötaudi tekitava seene eosed levivad õhus kevadest sügiseni ja vajavad arenguks soojust ja niiskust. Maailmas on leitud punavöötaudi lisaks männiliikidele veel serbia, hariliku ja sitka kuuse, hariliku ebatsuuga ja euroopa lehise okastelt.
Puude haigestumisel ilmnevad haigustunnused esmalt vanematel okastel. Nakatunud okkad muutuvad kollaseks, millel on algul punakaspruunid, hiljem punaseks muutuvad laigud ja vöödid. Haigestunud okkad surevad ja varisevad.
Männiokaste värvimuutust põhjustavad ka teised seenhaigused, kuid need ei tekita okastel punaseid vööte.
Männiokaste värvus võib muutuda ka toitainete tasakaalustamatuse tulemusena või sügiseti taimes esinevate antotsüaanide mõjul.
Arvestades eeltoodut, peaksid männi võõrliikide taimede ostjad olema eriti tähelepanelikud ning ostetavate taimede kvaliteeti ka ise hoolikalt kontrollima.
EDA TETLOV,
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juhtivspetsialist
