Paljud ettevõtted on mõistnud, et üksi nokitsedes tänapäeva avatud maailmas enam toime ei tule. Sellest on aru saanud ka paljud Eesti lõuna- ja kaguosas tegutsevad ettevõtjad, kes on loonud puiduettevõtjaid koondava ühenduse Kagu-Eesti Puiduklaster.
Sellisesse ühendusse kuulumine ei tähenda, et keegi ühe või teise liikme eest midagi ära teeb või et keegi saab oma tegevuses teiste peale lootma jääda. Puiduklastrisse kuulumine annab ettevõttele lisandväärtust. Jõgevamaa ettevõtjad külastasid Võrumaal Väimelas tegutsevat Kagu-Eesti Puiduklastrit, et oma silmaga näha, mida ühes valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid koondav ühendus endast kujutab ja millist kasu ettevõtted sellest saada võiksid. Puiduettevõtjate külaskäigu Väimelasse organiseeris Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Enn Valguse eestvõttel ning seda rahastas Jõgeva maavalitsus maakondliku arendustegevuse programmist.
Väimelas asuva puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse tootearenduse arendusjuhi Mart Nilsoni sõnul plaanisid sealtkandi puiduettevõtjad taolist koostööd juba eelmise kümnendi keskel. Aastal 2010 oli tulemas mitmete puiduettevõtete jaoks ühine sündmus ehk ühele suuremale messile minek. EASi toel ja Kagu-Eesti Puiduklastri eestvõttel messil osalemine teoks saigi ning sellest ajast alates hakkas ühendus tegutsema.
Mahajääjaid püütakse aidata
Praegu on ühenduse eesotsas Raul Vene, kes teenis 13 aastat Eesti Kaitseväes ja töötab mööblitööstuse Wermo juhina. Tema sõnul oli Wermo siis alles päris „katki“ ja seda tuli põhjalikult remontima hakata. Nüüdseks on ettevõte hästi käima saadud ja tootmise efektiivust on märkimisväärselt tõstetud. Wermos oli näiteks neli aastat tagasi 80 töötajat, praegu aga 40. Aastakäive oli nelja aasta eest kaks miljonit eurot, praegu kolm miljonit. Puiduklastrit juhib Vene alates möödunud aasta augustist. Klaster on omakorda seotud kompetentsikeskusega. Vene sõnul on ühendus pigem klubiline asutus, kus ettevõtjad üksteisele oma probleemidest ja kordaminekutest räägivad. Tema nägemuse järgi peaks see ühendus koondama selliseid piirkonna ettevõtjaid, kellel on huvi midagi suuremat koos teha, koostööd alustada on aga üsna keeruline. Alguses püüavad ettevõtted mõõta, kes neist rohkem kasu saab, suutmata ette näha koostöö laiemaid eesmärke.
Klastri liikmed on üldiselt väikeettevõtted, kus on tööl enamasti üks kuni üheksa inimest. Vene sõnul on enamik klastri liikmetest pigem passiivsed, kes lihtsalt teistega kaasa tulevad, aktiivsemad otsivad aga võimalusi rohkem toota ja teenida ning uusi turge vallutada. Klastri passiivsed liikmed kuuluvad ühendusse, sest näevad sellest pikemas perspektiivis tulu tõusvat.
Üks liikmetest ei tegele puidu töötlemise ega mööbli tootmisega, vaid hoopis väikeseadmete, terade ja freeside müügiga.
Väga olulisel kohal on operatiivselt info edastamine. Kui klastrisse tuleb kusagilt päring mingi puidutoote tellimiseks, viiakse see huviline kokku ettevõttega, kus seda toodetakse. Praegu kuulub Kagu-Eesti Puiduklastrisse 12 ettevõtet, Vene hinnangul võiks neid olla maksimaalselt 25. Liikmeks võivad astuda ka kaugemal tegutsevad ettevõtted. Kui näiteks mõni Jõgevamaa ettevõte soovib Kagu-Eesti Puiduklastri liikmeks astuda, saab ta seda teha. Vene sõnul on klastri arvel piisavalt raha, et katta omaosalused projektides. Suuremate projektide puhul toetavad ettevõtted neid täiendava summaga. Kui mõni klastri liige mõnes projektis osaleda ei taha, siis ei pea ta seda tegema. Aastal 2017 on ühendusel plaanis osaleda Kölnis peetaval messil ja sellesse panustavad need ettevõtted, kust sinna minnakse. Samas kuulub klastrisse väga erineva tasemega ettevõtteid. Raul Venele jääb arusaamatuks, kuidas mõned ettevõtted, mille esindused istuvad teiste liikmetega sama laua taga ja saavad samasugust informatsiooni, ei suuda tagada tublimate tegijatega võrdset kvaliteeti.
Vene kinnitas, et kõigele vaatamata liiguvad nad selles suunas ning tegutsevad selle nimel, et mahajääjad teistele järele jõuaksid.
Kompavad Hiina turgu
Kui ettevõtjad tahavad jõuda suurema lisandväärtuseni ja eksporditurul paremate positsioonideni, siis tuleb nende eesmärkide saavutamiseks teha koostööd. Tänavu 2. novembril alustas klastris tööd arendusjuht, kes hakkab samaaegselt tegutsema ka kompetentsikeskuses. Ettevõtjad saavad korraldada ühishankeid materjalide varumiseks, elektrienergia ja kütuse ostmiseks. Raul Vene sõnul saavad nad n-ö kamba peale endale arendusjuhi väga odavalt.
Juht näeb klastrisse kuuluvate ettevõtete reklaamimiseks head võimalust läbi kohalike omavalitsuste. Just äsja võtsid Kagu-Eesti Puiduklastriga ühendust Tallinna tehnikaülikooli esindajad, kes andsid teada, et nad on kirjutamas projekti sisenemaks Hiina turule. Selgus, et ka mõned klastrisse kuuluvad ettevõtted tunnevad selle turu vastu huvi. Tegelikult ei püüta selle projekti toel kohe Hiina turgu vallutama asuda, vaid pigem on see mõeldud selle tohutu turu kompamiseks ning eelinfo saamiseks.
Ka Wermo kui klastri suurima käibega ettevõte on juba Euroopa mastaabis peaaegu olematu, Hiina turg on sellega võrreldes hiiglaslik.
Kagu-Eesti Puiduklastri ettevõtetele piisab reaalselt paarist müügiketist Euroopas, kellel on olemas 100-200 kauplust, kus nende toodangut turustada. Hiina turuga seotud projekti maksumus on 250 000 eurot, kuid omaosalus selles on vaid 15 protsenti. Seetõttu tasub Vene kinnitusel seda turgu kindlasti tundma õppida ja ennast seal ka natuke tutvustada.
Kagu-Eesti Puiduklastri juhid on seisukohal, et kui mõni väikefirma soovib pakkuda oma toodangut väga piiratud arvule klientidele, siis võib selline ettevõte omaette tegutseda. Pidades silmas tõika, et Eesti ettevõtted on Euroopa ja maailma mastaabis väga väikesed, tuleb konkurentsivõime tagamiseks, enda reklaamimiseks ning uute turgude vallutamiseks paratamatult koostööd teha. Just sellise koostöö tegemiseks Kagu-Eesti Puiduklaster loodud ongi ja sellesse ühendusse on oodatud kõik arenemisest huvitatud ja kõrgeid sihte seadvad ettevõtted olenemata nende asukohast.
Koostööd tasub teha
Nordic Log Expert juhataja Vaido Laurimäe kinnitas, et Võrumaal käimisest oli kasu. “Sealses puiduettevõtjate organisatsioonis on omavahel ühendatud nii teadustegevus, erinevate ettevõtjate kogemused kui ühine tegutsemine, mis annab ettevõtetele lisandväärtust. Minu hinnangul pole Jõgevamaal puiduettevõtjate ühendust mõtet luua. Ühelt poolt on meie maakonnas puiduettevõtjaid väga vähe ja teisalt on Eesti nii väike, et siinsed vahemaad ei ole liiga pikad. Seetõttu tasub teha koostööd Kagu-Eesti Puiduklastriga.
Ühe olulise plussina näen ma suurematel messidel käimist, mis ühele väikefirmale on liialt kulukas, aga koos on see jõukohane.
Kagu-Eesti Puiduklastri eestvedajatel on kogemused pakkumiste korraldamisel seadmete ja materjali hankimisel ning sellest on kasu kõigile ühendusse kuuluvatele ettevõtetele. Läbi klastri saab seadmeid ja materjale odavamalt osta, mis üksikul firmal võimalik ei ole. Olulisel kohal on ka nende korraldatavad koolitused. Kui koos suurele Hiina turule saaks siseneda, siis see samm oleks väga positiivne kõigile puidutöötlemisettevõtetele.
Kui veel aastaid tagasi said ka siinsed puiduettevõtjad mõnikord omavahel kokku ja arutasid neile huvi pakkuvaid teemasid, siis praegu võitlevad kõik selle nimel, et karmis konkurentsis ellu jääda. On ka selliseid ettevõtjaid, kes oma tegevusest eriti rääkida ega teiste ettevõtjatega suhelda ei taha.
Nüüd on mul Kagu-Eesti Puiduklastri inimeste kontaktid olemas ja edaspidi saan ise nendega ühendust võtta. Ka minul tuleb mõelda rohkem ettevõtte automatiseerimisele ja töötajate arvu vähendamisele, sest teisiti konkurentsis ei püsi. Kavatsen edaspidi Kagu-Eesti Puiduklastriga koostööd teha ja ehk leian siit selles küsimuses ka mõne mõttekaaslase.”
TOOMAS REINPÕLD
