Eelmisel esmaspäeval algasid Palamuse kiriku katuse taastamistööd. Pühakoda sai kahjustada 8. augusti tormis ja kirikule saab endiselt annetada, sest vajalik summa pole veel kaugeltki koos. Töödega loodetakse valmis saada väljanäituse ajaks.
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere kinnitas, et tormis kannatas Palamuse kiriku katuse pikihoone umbes veerandi osas.
“Õnneks jäid katusekonstruktsioonid terveks, see vajab vaid kivide vahetust, vahetatakse ka peasissepääsu katusekate täies mahus. Loodetakse ka riigi kompenseerimisele,” selgitas Raidvere.
EELK Palamuse Püha Bartholomeose koguduse õpetaja Jaan Nuga sõnul on kabeli katusel puruks ühe külje eterniittahvlid ja pisut roovitust, kuid kuna selliseid enam ei tehta, siis tuleb välja vahetada kogu katusekate koos roovitusega. See läheb maksma ligemale 100 000 krooni.
“Puude koristamine kiriku ümbert läks maksma 4000 krooni. Kaitseliidu Jõgeva maleva kapten Ivar Mäerand tuli omast vabast tahtest ja oma alpinistivarustusega ning lükkas ohtlikumad kivid kiriku katuselt alla. See kõik sai kiiresti tehtud, samuti sai ka kiiresti kabeli katusele kile peale tõmmatud,” selgitas Nuga.
“Kuigi kirik on kahtlemata suurim mitteriiklik organisatsioon, tunneme me ometi üsna hästi kõiki tegijaid ja enamasti ka nende muresid. Ei oleks õige hakata oma muresid kuidagi eriliselt esile tõstma või teiste omadest tähtsamaks pidama,” jäi Nuga tagasihoidlikuks.
Jõgevamaal pole ebakõlasid olnud
Jõgevamaal asuvatest kirikutest on päästetud Maarja-Magdaleena, seda enamuses
“Sellises mahus töid nagu Maarja-Magdaleena kiriku katus võetakse ühes maakonnas ette päris hea mitme aasta järelt. Riiklik programm vaatab kirikuid muidugi üle Eesti ja põhimõtteks ikka suures osas avariilisuse tõsidus. Samuti loeb kohapealne aktiivsus rahade taotlemisel, nagu oli Maarja-Magdaleenas. Taotles EELK kohalik kogudus koos Võnnu õpetajaga, kus PÜP rahad pigem teise projekti omaosalusena tulid,” selgitas Raidvere.
Kiriku korrashoid pole ainult vaimuliku asi
Sellesse, et kogudused suudaksid palgata ühise majandusmehe, kes neid sarnaste majandusküsimuste puhul ühiselt nõustaks, Jaan Nuga ei usu, sest see tähendaks omakorda, et iga kogudus võtaks oma palgafondist osakese, maksaks selle keskkassasse ja selle eest palgataks keegi, kes peaks kasulik olema kõigile osanikele.
“Seda pole isegi raamatupidajate puhul suudetud korraldada, kuna lihtsam on leida keegi lähikonnast, kes tasuta või sümboolse tasu eest ühe koguduse jagu tööd ära teeb, kui et mitut maakonda hõlmava praostkonna peale ühte inimest palkama hakata,” selgitas Nuga.
Kindlasti ei ole kiriku korrashoid Palamuse õpetaja sõnul ainult vaimuliku asi.
“See on kohalike meeste asi. Vaimulik on kiriku saadetud tööline teenima kohalikku kogudust, kuid kui kohalikud inimesed ei tunne igatsust Jumala Sõna järele ega näe vajadust, et nende pühakoda korras oleks, kui ei hoolita koguduse tööst, siis ei ole vaimulikul mingit erihuvi üksipäinis säherduses kohas ponnistada. Kirik on kohalike meeste nägu. Suure rõõmuga näen, et Palamuse koguduses on mehi ja naisi, kes oma pühakoda pühaks peavad ning seda oma tegudes ka välja näitavad,” rääkis Nuga.
Muinsuskaitsealuste hoonete korrashoidu koordineerib muinsuskaitseamet. Mured kirikuhoonetega on aga spetsiifilised (vahetamist vajav elektripirn, umbes kanalisatsioonitoru, häälest ära orel, lekkiv katus, sammalduv sein jne) ja igapäevane hoonete majandamine tuleb ikka kohapeal teha.
Praegu on muinsuskaitse raha Nuga sõnul jätkunud hädapärast vaid eriti suurelt lekkivate katuste vahetamiseks ning mõnede esemete ja maalide restaureerimiseks.
“Kiriku Varahaldus on meie kogudust aidanud, nõustades mitmesuguste lepingute sõlmimisel. Olen väga tänulik sealsetele äärmiselt asjatundlikele inimestele,” selgitas Nuga.
Amortisatsiooni poolelt on Jõgevamaal edasine tähelepanu Torma kiriku tornil ja katusel. Kust rahasid plaanima hakatakse, pole aga veel teada.
Riiklik programm “Pühakodade säilitamine ja areng” eksisteerib edasi 2013. aastani. Programm on loodud kõigi Eesti kirikute ja palvelate säilitamiseks, olenemata sellest, kas need on mälestised, ja olenemata nende konfessioonist. Kõiki pühakodadasid üle Eesti ei ole täpselt kokku loetud, kuid võib arvata, et suurusjärk võib olla umbes 400 pühakoda. Seega ei suuda pühakodade programm ainuüksi omavahenditega (2010. aasta investeeringute eelarve maht oli 8,7 miljonit) kahjuks kõiki avariiolukordi kõikidel kirikutel likvideerida, eriti arvestades seda, et restaureerimistööd pole odavad ning et avariiliste kirikute hulk on kahjuks väga suur.
EELK juures tegutseb OÜ Kiriku Varahaldus, mis tegeleb kiriku kinnisvaraga ja varahalduse juhataja Mati Maanas esindab EELK-d ka pühakodade programmi juhtnõukogus toetuseotsuste tegemisel ja on kogudustele abiks kirikute kui hoonetega seotud probleemide puhul, sh restaureerimistööde tellimisel.
Viimastel aastatel on pühakodade programm hakanud oma toetusi üha enam OÜ Kiriku Varahaldus käsutusse andma, et kogudustel oleks restaureerimistööde tellimine lihtsam.
Kes leiavad võimaluse toetada Palamuse kiriku ja kabeli katuse taastamist, on lahkesti palutud annetama koguduse arvele 1120162869, EELK Palamuse kogudus. Lisades selgitusse isikukoodi, saate tuleval aastal annetuse summalt tulumaksu tagasi (annetused ei kuulu Eesti riigis tulumaksustamisele).
Pühakodade Programmi raames Jõgevamaa luteri kirikute juures tehtud tööd
*2005 EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kiriku käärkambri avarii-restaureerimistööd (1 188 969 krooni)
*2006 EELK Maarja-Magdaleena kiriku katuse muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimise projekt (59 845 krooni)
*2006 EELK Torma kiriku avariitoestuse projekt (13 393 krooni)
*2007 EELK Laiuse kiriku katuse restaureerimisprojekt (40 000 krooni)
*2010 EELK Maarja-Magdaleena kiriku katuse restaureerimistööd ja torni värvimine (200 000 krooni)
*2010 EELK Laiuse kiriku signalisatsiooni paigaldus (28 000 krooni)
Pühakodade programmi kaudu on teostatud restaureerimistöid ka kolme Jõgevamaal asuva vanausuliste palvela juures:
*2004 Kasepää palvela (389 047 krooni)
*2006 Raja palvela (109 257 krooni)
*2008 Kükita palvela (80 000 krooni)
i
JAANIKA KRESSA