Jõulud on eriline aeg mitte ainult inimeste südamete, vaid ka pere rahakotile. Kaupmehed otsivad nutikaid reklaamivõtteid, et müüki kasvatada, ning inimesed on valmis tegema kõik, et lähedaste ning endagi pühad meeleolukalt veeta.
Detsembrikuu kulutuste osakaalu pere väljaminekutes peegeldab ilmekalt kaardiga makstud summade kasv. Viimaste aastate madalseis jõulukuu tarbimises jäi aastasse 2008, kui detsembris tehtud kaardikulutused suurenesid võrreldes novembriga 16 protsendipunkti.
Inimesed olid mullu optimistlikumad
Mullune viiendiku suurune kasv näitas aga suuremat optimismi. Tänavuse jõulukuu juhatasid sisse kogu aasta vältel kosunud eratarbimine ja kaardimaksete kasv – oktoobris maksti kaardiga kolmandiku võrra enam kui jaanuaris. Tõenäoliselt kasutavad Eesti inimesed tänavu jõulupühade kulutuste eest makstes kaarti enam kui kunagi varem.
Ka Eesti pered on mõjutatud trendidest, mis valitsevad sel aastal pühade eel kogu Euroopas. Audiitorfirma Deloitte tänavune jõulu-uuring näitab, et kulutuste planeerimist mõjutab ebakindlus riigi majanduse käekäigu osas ning varasemates uuringutes peegeldunud optimism tuleviku osas on asendumas ettevaatuse ja murega – enam kui kuus kümnest euroopa tarbijast kardab, et nende kodumaa on sisenemas majanduslangusse.
Ärevad ajad on õpetanud raha lugema
57 protsenti Euroopa tarbijatest kavatseb tänavu kulutada jõulukinkidele tavapärasest vähem, 54 protsenti teha kinke varsemast väiksemale arvule inimestele ning 65 protsenti kavandab jõuluostud teha soodusmüükidelt. Ligi pooled inimesed otsivad soodsamaid pakkumisi ja võrdlevad kaupade hindu eri kauplustes. Kõige enam püütakse kokku hoida kinkide pealt – söökidelt ja pühade meelalahutuselt tarbijad säästa ei soovi. Nii võib öelda, et ka meie naabrid Euroopas loevad hoolimata kõrgemast sissetulekust sarnaselt meiega raha väga hoolikalt. Keerukas majandusolukorras otsivad tarbijad parimat toodet ja kvaliteeti soodsaima võimaliku hinnaga.
Laenuraha jõulusotudeks kasutada ei soovita, pigem näpistatakse kingiraha säästukontolt või loodetakse jõulupreemiale. Kuna inimesed kardavad kriisi süvenemist ning taas on tekkimas ka hirm tööta jäämise ees, võivad tänavused kulud kokkuvõttes osutuda plaanitust tagasihoidlikumaks.
Kuidas pühadekulud kontrolli all hoida?
Pühadeostude planeerimisel tasub kindlasti meeles pidada, et ostunimekiri muudab poes veedetud aja tulemuslikumaks. See aitab kontrollida kiusatust kulutada plaanitust enam ja vältida ostukorvis kingitusi, mida keegi ei vaja. Ka tasub jõuluostud teha aegsasti, mitte tormata poodi viimasel hetkel, kui hinnad kõige soolasemad ja poodides tunglemas rahvamassid.
Eurooplased ootavad kingikotist kõige sagedamini raamatuid või raha ning üsna paljud kavatsevad niisuguseid kinke ka teha. Väga sageli võib Euroopa inimene kingipakist leida ka kosmeetikatooteid või lõhnaõlisid. Lisaks ilutoodetele on huvi tõusmas ka massaaži,
Mida ostmisel tähele panna?
Mõistlik on soetada jõulukaubad oma säästude eest vastavalt tegelikele võimalustele ning arvestada eelarvet tehes jaanuaris tasumist ootavate arvetega. Makstes pühadekaupade eest krediitkaardiga, tuleb arvestada, milline on kauba hinnale lisanduv intressikulu. Samuti tasub hoolikalt jälgida krediidilimiidi kasutamist, et krediidi tagasimaksed rahaprobleeme ei tekitaks.
Internetis jõuluostude tegemine on mugav, eriti kiire elutempoga inimestele – arvutis ei ole järjekordasid ega tunglevaid rahvahulki, ülevaade kaupadest on aga põhjalik. Sama meelt on ka Euroopa tarbija – pea pooled Deloitte’i küsitlusele vastanuist kasutavad kinkide leidmisel nii tavalisi kui veebipoode. Üks kolmest inimesest kavatseb interneti vahendusel kinke ka osta.
Kõike seda arvestades on loomulik, et internetimüük kasvab nii mujal kui siinmail, ent internetis oste tehes tuleb hoolikalt silmas pidada turvareegleid ning eelistada tuntud kauplusi ja kaubamärke. Samuti tuleb arvestada sellega, et tellitud pakk ikka õigeks ajaks kohale jõuaks.
Kõige tähtsam on meeles pidada seda, et kinke tuleks teha südamest ja rõõmuga, mitte süü- või kohusetundest kellegi ees, kes tegelikult lähedaste pereliikmete või sõprade sekka ei kuulugi. Kui kingisaajate ring on laiem, tasub teha omavahel kokkuleppeid: teha kas loosipakke või leppida näiteks kokku, et kinke tehakse ainult lastele.
Ja lõpuks hea ja aegumatu nõuanne: kingitus, mis kinkijale ja kingisaajale aastateks meelde jääb, on oma kätega valmistatud ese või hoopis südamest tulnud heategu.
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskus
